“Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil”
Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad […]
“Relva-SS grenaderidiviisid”
Relvastatud SS-i kuuluvates grenaderidiviisides teenis üle 350 000 riigi- ja rahvussakslase ning välismaalase. Alguses otsiti vabatahtlikke. Hiljem võeti suurte kaotuste tõttu Relva-SS-i üha sagedamini sunniviisiliselt peaaegu terveid aastakäike nii kodumaalt kui ka võõrsilt. Käesoleva raamatu eesmärk on anda ülevaade nendest 18 SS-grenaderidiviisist. Millal ja kellest need formeeriti? Kus mehi välja õpetati? Milline oli nende võitlustee? […]
“Relvavennad”
Pärast seda kui Dendarii palgasõdurid viisid läbi vangide põgenemise Dagoola IV-lt, suundub Miles koos võitluskaaslastega Maale, et pääseda Cetanganda kättemaksust ja remontida lahingus kannatada saanud laeva. Ta läheb kohalikku Barrayari saatkonda, kus võtab ühendust üsnagi vaenuliku suhtumisega luureohvitseri Duv Galeniga. Selgub, et Galeni on pärit Komarrilt, kus Milesi isa kunagi ülestõusu maha surus. Peagi selgub […]
“Retked põlisrahvaste omailmadesse”
Olen üle poole sajandi maailmas rännanud ja alati on mind paelunud rikkumata loodus ja põlisrahvad. Miks? Rikkumata loodus seepärast, et selle väärtustamine on olnud mu tegevuste ja huvide keskmes kogu elu. Põlisrahvad seepärast, et paljudel neist on õnnestunud elada pikka aega samal maa-alal nõnda, et nad oma eluümbrust lootusetult nässu pole keeranud. Mismoodi on see […]
“Revali linna müntmeister Paul Gulden”
Ajalooallikad ei armasta vaadata maailma lihtsa inimese silmadega, ütleb selle raamatu autor, Eesti tuntuim numismaatik Ivar Leimus. Nii on jäänud 16. sajandi kroonikutel märkamata ka selline pealtnäha tavaline kodanik nagu Tallinna müntmeister Paul Gulden, kelle elu oli aga vaat et põnevamgi kui mõnel kuningal või väejuhil. Töötades Tallinna linna müntmeistrina, langes ta Liivimaa sõja ajal […]
“Revolutsioon kui ilus haigus”
Raamatutega “Miniloengud maksiprobleemidest” ja “Mida küsivad meilt suured filosoofid” Eestiski suure populaarsuse võitnud Poola filosoofi Leszek Kołakowski 26 esseed, kus kriitilise käsitluse all on nii totalitarism kui ka demokraatia. Aastatel 1956-2003 kirjutatud esseed näitavad ka marksistliku revisionisti ümberkujunemist konservatiivseks mõtlejaks. Mihkel Kunnus soovitab: “Suurepärane ja igahaljas esseistika ühsikondlikel teemadel, kus Poola filosoofia suurkuju arutleb igijuurdunud […]
“Riigijuhid. Kuus vaadet strateegilisele riigijuhtimisele”
„Riigijuht mõtleb ja tegutseb kahe telje ristumispunktis: üks paikneb mineviku ja tuleviku, teine aga tema juhitavate inimeste püsiväärtuste ja püüdluste vahel,” kirjutab Henry Kissinger selles kaasakiskuvas raamatus. Säärase vaistliku suunataju abil ning oma minevikuteadmisi ja tulevikuaimust tasakaalustades saab riigijuht sihte seada ja strateegiat kehtestada. Kissinger analüüsib kuue erakordse riigijuhi tegevust nende igaühe eriomase strateegilise hoiaku […]
“Riik tee lõpus”
On aasta 1192, kui Arn Magnusson pöördub pärast kahtkümmet aastat templirüütlielu tagasi Lääne-Götamaale. Arn on üks neist paljudest tuhandetest, kes on jäänud kaotajaks Pühal Maal. Ta toob endaga kaasa uusi teadmisi ja oskusi. Nii pannakse alus uuele elule terves Euroopas ning nii saab väikesest Lääne-Götamaa talupojamaast uus Rootsi kuningriik. Ent Arn ja tema armastatu Cecilia […]
“Riimut – Viestejä viikingeiltä”
“Riimut piirrätti Ragnavald. Hän oli Kreikassa soturijoukon johtaja.” “Minä rakastan toisen miehen vaimoa niin että tulikin tuntuu kylmältä.” “Piirrän pelastusriimuja – kerran keijuja, kahdesti peikkoja, kolmesti maahisia vastaan…” Riimut ovat taikamerkkejä ja koristeita, kirjeitä ja muistosanoja. Ne vievät lukijan 1000-luvun alkuun, jolloin viikingit valloittivat Eurooppaa, ennustivat riimuista sotaonnea ja hakkasivat kiveen muistokirjoituksia. Riimuja esiintyy koruissa, […]
“Risk, määramatus ja kasum”
Ameerika majandusteoreetik Frank Hyneman Knight (1885–1972) heidab oma tuntuima töö “Risk, määramatus ja kasum” (1921) algusosa esimeses peatükkis pilgu majandusteooria meetoditele, teine peatükk on pühendatud 19. sajandi majandusteaduse ülevaatele. Raamatu teine osa kirjeldab täieliku konkurentsi korral tekkivaid probleeme. Knighti käsitluse panus majandusteooriasse ongi riski ja määramatuse eristamine. Tema jaoks on risk mõõdetav määramatus, mille mõju […]
“Ristiisa”
“Te lähete kohtusse ja ootate kuid. Te kulutate raha advokaatide peale, kes teavad ülihästi, et teid tehakse lolliks. Te võtate vastu otsuse kohtunikult, kes on müüdav nagu viimane tänavalibu… Ent kui te oleksite tulnud minu juurde, oleks mu rahakott olnud teie käsutuses. Kui te oleksite tulnud õigust nõudma minu juurde, nutaksid need jätised, kes teie […]
“Ristpistetehnikate entsüklopeedia”
Toidu kuivatamise kunst ulatub tagasi iidsetesse aegadesse, kui talvevarudel tuule ja päikese käes kuivada lasti. Tänapäeva köögis on selleks paljude eeliste ja kasutusvõimalustega abimeheks toidukuivati. Raamatus kirjeldatakse erinevate toiduainete kuivatamise protsesse, antakse kasulikke näpunäiteid toidukuivati ja kuivatamiseks sobivate toiduainete valikuks, bakterite kasvu vältimiseks ning toidu kuivatamiseks ettevalmistamiseks. Lisatud on ka põnevad retseptid. Iga peatükk keskendub […]
“Robotiunenäod”
Isaac Asimovi robotilugude paremik on küllalt ülevaatlikult esindatud kaheosalises kogus, millest esimene on «Nägemused robotitest» (siin sarjas nr 86, «Robot Visions») ja teine on käesolev («Robot Dreams»). Kogumiku lood ei ole kõik robotitest, kuid neid seob toimumine millalgi tulevikus – need on inimese ja tehnoloogia kokkupuutest, ehk kuhu progress meid võib viia ja kuipalju me […]
“Rogha Danta. Seitse iiri luuletari”
Mary O’Malley. Medbh McGuckian. Paula Meehan. Eavan Boland. Vona Groarke. Nuala Ni Dhomhnaill. Eilean Ni Chuilleanain. Luuletused valis ja tõlkis Doris Kareva. Toimetasid Miriam McIlfatrick ja Kerti Tergem. Järelsõna Miriam McIlfatrick. Järelsõna tõlkis Andri Ksenofontov. Kujundas Piia Ruber.
“Rohupadi”
„Rohupadi“ räägib maalikunstnikust, kes väsib modernse linnaelu vaimutühjast rähklemisest ja suundub kaugele mägikülla, et tüütutest inimsuhetest eemal imetleda kaunist loodust. Sest ühe kunstniku ellu ei kuulu argimaailma labasus ja tühisus. Tema eesmärk on tajuda ümbritsevat objektiivselt – vältida emotsioone ning kirjeldada ja analüüsida üksnes oma tähelepanekuid, ise sündmustes aktiivselt osalemata. Kuid hoolimata ettevaatusest kistakse ta […]
“Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis 1915-1917”
Läänemaalt pärit koolmeister Mihkel Turmann mobiliseeriti 1915. aasta alguses tsaariarmeesse. Pärast paari kuud õppusi Petrogradis saadeti soldat Preisi rindele Poolamaale. Õnneks jäi soldat Preisi rindele Pooalamaale. Õnneks jäi rindeaeg lühikeseks ja mees sattus Volõõnia kaardiväepolgu tagavarapataljoni Petrogradi. Tsaaririigi pealinna jäi ta soldatina teenima 1917. aasta keskpaigani, olles pealtnägijaks nii Veebruarirevolutsioonile kui ka Eesti iseseisvuse taastamise […]
“Romantismiaja inimene”
Romantismi periood ei olnud enam aristokraatlik, ent mitte ka veel kodanlik. Traditsioonilised hierarhiad ja endised väärtushinnangud hakkasid kaduma, uued ühiskondlikud normid pääsesid mõjule pikkamööda ja väga suurte kõhklustega. Kaheksa portree varal, mis kujutavad romantismiajale iseloomulikke inimtüüpe, kirjeldatakse selles raamatus ühiskonda 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist 1848. aasta revolutsioonideni. “Romantismiaja inimene sündis ja kasvas koos moodsa ühiskonnaga […]
“Romeo ja Julia”
Romeo ja Julia siiras, kuid traagiline armastuslugu on juba sajandeid inimesi võlunud. William Shakespeare kirjutas “Romeo ja Julia” oma loometee alguses, aastatel 1594-1596. Tragöödia esimene trükk ilmus 1564. aastal, kuid lavale jõudis näidend mõni aasta varem. Kirjutatud samal ajal kui “Suveöö unenägu”, on “Romeo ja Julial” mitmeid romantilise komöödia jooni, kuid aimdus, et komöödia võib […]
“Rooma keiser. Vana-Rooma maailma valitsemine”
Julmad võimuhullud, usinad töörügajad või ekstravagantsed teismelised? Millised olid Rooma keisrid tegelikult? „Rooma keiser” uurib antiikaja Rooma maailma valitsejate kohta käivaid fakte ja väljamõeldisi, küsides, mida nad tegid, miks nad seda tegid ja miks on lugusid nendest räägitud sellistes ekstravagantsetes, mõnikord jubedates värvides. Vaatame suuri võimu, korruptsiooni ja vandenõude küsimusi. Aga samuti vaatame nende elu […]
“Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest”
Käesolev raamat sündis koos näituse “Rooma stiilis. Manristlik graafika Eesti kogudest” ettevalmistusega Mikkeli muuseumis. Selle perioodi estampe on Eesti kogudes suhteliselt vähe, kuid eri kollektsioonidest pärit graafilisi lehti kokku koondades oli võimalik koostada mitmekülgne ja paljusid manerismi käsitlemise puhul olulisi teemasid ning suundumusi kajastav väljapanek. Raamat ja näitus “Rooma stiilis” avalikustab esmakordselt kõiki neid teoseid […]
