“Valitud teosed”
Sisukord: Friedrich Engels Weerthi kohta; Luuletusi; Lancashire´i laulud; Käsitööliste laulud; Luther; Nelipühade laul; Ulgujad ja sonkijad; Kui politseimeister minust saaks; Teel Düsseldorfi; Me püha saksa Reichsarmee; Maa peal pole suuremat lõbu sest; Humoristlikud skitsid saksa ärielust; Kuulsa rüütli Schnapphahnski elu ja teod.
“Vanad varjud”
Harkader aisupidi kaksiti õlul, kõhn kondine kõrb hobune oheliku otsas, astub vana Robežnieks mööda karjamaad kodu poole. Ta tuleb viimaselt kartulimuldamiselt. Liivasel nõlvakul on pealsed juba õitsema löönud, kuid ulatuvad ainult adravööni. Robežnieks heidab sünge pilgu läbi teivasaia tagasi. Rohekashallid vaoribad, mis jõuetult üksteise ligi hoiduvad, kerkivad ühtlases kaares ülespoole ja otsekui sukelduvad siis tuules […]
“Vananaistesuvi”
Varraku ajaviiteromaan Armastatud näitleja Sir Mungo veedab vaikses Devoni kodukülas mõnusat vanaduspõlve. Looduskaunis maakonnas asuvast majast saab ideaalne pelgupaik tema Londoni sõpradele. Teiste seas saabu Mungole suveks külla ka Kit, kellel on kaasas kiri elu armastuselt Jake´lt ja kelle hinges valitseb suur segadus. Naise viimasest kohtumisest Jake´iga on möödas palju aastaid ja nüüd soovib mees […]
“Varas”
Sari: Põhjamaade romaan Göran Tunström on üks tuntumaid maagilise realismi esindajaid rootsi kirjanduses. Ta sündis Lääne-Rootsis Karlstadis 1937 ja debüteeris 1958 luulekogu “Sissehelistamine” (Ingringing). Göran Tunström on avaldanud luuleraamatuid, novelle, jutustusi ja reisimuljeid, kuid suurima tähelepanu on pälvinud tema romaanid “Pühad geograafid” (De heliga geograferna, 1973), “Jõuluoratoorium” (Juloratoriet, 1983) ja “Varas” (Tjuven, 1986). “Jõuluoratooriumi” eest […]
“Vasklind” I osa
Raamatus esitatud 11. sajandi Euroopa kirjeldus toetub võimalikult palju tolle või lähedase ajastu ürikutele. 11. ja 12. sajandi ajalooraamatud, kroonikad, legendid, jutustused, poeemid ja muinasjutud kirjeldavad elavalt, mida inimesed mõtlesid ja kuidas nad maailma tajusid. Põhjala olusid kujutades olen kasutanud ka saagasid, ehki need on kirjutatud paar sajandit hiljem. Kaasaegse pilk on suunatud eelkõige võimule, […]
“Vested”
“Mulle tuli pähe üks uus jutt…” Nende sõnadega hakkas Oscar Wilde nõiduslikku jutulõnga heietama, lummates isegi vaenlasi oma rikkaliku kujutlusvõimega. Kummalisel kombel on kõik need, kes teda tundsid, väitnud, et kuulus kirjamees vähendas end suusõnal paremini kui kirjalikult. Wilde´i suulise loomingu esimene valikkogu ilmub sajand pärast Wilde´i surma. Valikkogu “Vested” annab vaimusuuruse loomingust tõetruu ülevaate.
“Vestlus Sitsiilias”
Elio Vittorini on 20. sajandi itaalia kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Ta sündis Itaalias, Siracusas 23. juulil 1908. aastal. Ta kirjutas mitmeid romaane ja tõlkis itaalia keelde paljude inglise ja ameerika kirjanike raamatuid. Elio Vittorini töötas kirjastuste ja ajakirjade juures toimetajana, avaldades kokku 9 romaani ja mitmeid artiklite kogumikke. 10 aastat pärast teose avaldamist kirjutas Vittorini […]
“Vihmavari”
Sari: moodne: aeg 1918. Naisõiguslane, sotsialist ja sõjamoonavabriku tööline Audrey Death haigestub letargilisse entsefaliiti, mis tapab kolmandiku ohvritest ning muudab teise kolmandiku elavateks laipadeks. 1971. Ligi viiskümmend aastat Frierni psühhiaatriahaiglas hoitud Audrey Death pälvib uuendusmeelse arsti Zack Busneri tähelepanu. Kas lootusetuks vaimuhaigeks peetud vanaproua on tegelikult täie mõistuse juures? 2010. Frierni vaimuhaiglast on saanud luksuslik […]
“Viimane saladus”
Cotten Stone´i müsteerium Tuntud teleajakirjanik Cotten Stone on kuulsuse tipul, kui üks tema avastus osutub võltsinguks. Ilma kindla töökoha, usaldusväärsuse ja enesekindluseta leiab oma maine eest võitlev reporter end korraga iidse müsteeriumi keskpunktist. Iga hinna eest tuleb leida saladuslik sõnum, mis päästaks inimkonna Armageddonist. Cotten üritab meeleheitlikult jõuda selle viimase saladuseni enne Langenud Ingleid ja […]
“Viimane suvi I-II. 2 raamatut”
Romaanis „Viimane suvi“ jätkab tuntud vene kirjanik Konstantin Simonov lugu oma peategelaste kangelaslikest saatustest: kindral Serpilin, kindral Lvov, kindral Boiko, kolonel Iljin, kapten Sintsov, keda lugeja juba tunneb romaanidest „Elavad ja surnud“ ja „Sõduriks ei sünnita“. Ka kolmas romaan pälvis kriitikute tähelepanu ja selle sisu oli aluseks kuulsa filmieepose „Vabastamine“ stsenaariumile „Pealöögisuund“. Romaani peamine tegevus […]
“Viis last pargis”
Lisaks vanade mitteloetavate käsikirjade ja raamatute kirglikule armastusele on Simone de Saint-Exupery´l (1898-1978) ka kirjutamiskirg. Antoine de Saint-Exupery õe lapsepõlvemälestustes on tähelepanuväärset poeetilisust ja värskust. Läbi nende meenutuste mõistab lugeja paremini “Väikese printsi” autori lapsepõlve ja kirjanikuks kujunemise lugu. Me tunneme siin ära ümbruse ja osalised imeväärsest lapsepõlvest, mille ähmane kajastus täitis juba “Inimeste maa” […]
“Vikerkaar”
Saksa DV-s osales Zweig kultuurielus mitmel viisil. Ta oli parlamendiliige, Maailma Rahunõukogu kongresside delegaat ja kommunistliku partei kultuurinõunik. 1950–1953 oli ta Saksamaa Kunstiakadeemia president. Oma tegevuse eest sai ta palju medaleid ja auhindu. 1958 pälvis ta oma sõjavastaste romaanide eest Lenini rahupreemia.
“Virsikuvaras. Tarnovo kuninganna”
…1948. aastal ilmunud “Virsikuvaras” on Stanevi populaarsemaid teoseid, mille idee olevat kirjanikul meeles mõlkunud juba 1936. aastal. See on lugu oma keskkonnast võõrdunud naise saatusest, tema üksildusest ja õnneigatsusest. Samast meeleolust on kantud ka “Tarnovo kuninganna” (1972). Autor ongi soovi avaldanud, et neid kaht teost koos välja antaks. Vaatamata “Tarnovo kuningannas” esinevatele olustikulistele, humoristlikele intonatsioonidele, […]
“Virvarebane”
«Virvarebane» on proosapoeem, mida võib võrrelda ka sümfooniaga: see algab kahe erineva narratiiviga 19. sajandi lõpu Islandi maakolkas, mis jooksevad ühte alles romaani lõpus. Autor kirjeldab, kuidas pastor Baldur Skuggason jahib mägedes ja lumetormis eluga riskides haruldast, lausa maagilist sinirebast. Paralleelselt jutustab Sjón botaanik Fridrik B. Fridjónssoni sulnist suhtest Downi sündroomiga Hafdísiga. Teose originaalpealkiri «Skugga-Baldur» […]
“Võhikud võõrsil”
Käesolev raamat kujutab endast märkmeid ühelt lõbureisilt. Kui tegemist oleks olnud mõne tõsist laadi teadusliku ekspeditsiooni kirjeldusega, oleks antud teos omandanud taolise tõsiduse, taolise põhjalikkuse ja taolise mõjuva ebaselguse, mis on nii omane seda laadi raamatutele, ent samal ajal ometi nii väga köitev. Ja kuigi käesolev raamat kujutab endast ülestähendusi lõbureisilt, on tal siiski ka […]
“Võitluse härjad”
Romaan. Ühel juuliõhtul, paar aastat pärast kodusõja lõppu, buss, mis oli üüritud Cabrahigose novilladele minekuks, turtsus, jäi tee veerde seisma ja sõitjad valgusid sellest välja, uurima, mis Jumal nende päästmiseks kavatseb teha. Silma ulatuses polnud muud kui lõputud oliivipuude read ja sakilisi mäeaheliku serv, mille kohale päike oli jätnud ähmase vere ja gangreeni laigu. Cabrahigos […]
“Võlutult sinu”
Romaan Rosemary Reynoldsi elu Mississippis Morning Glory väikelinnas on samasugune nagu kangapood, mille omanik ta on: tundub, et ta ootab alati kedagi, kes teeks esimese nõelapiste. Siis aga sureb naise kallis lapsepõlvesõber ja jätab talle kingituse, mis viib Rosemary vastu elu seiklusele. Hoolimata ema vastuseisust sõidab Rosemary New Yorki ja peatub oma nõo trendikas SoHo […]
“Võõrasema päevik”
Isobel on imekena, võluv tütarlaps, kes töötab koolivaheajal vanadekodus põetajana ja oma isa Gavini silmatera. Ootamatult kurja võõrasema rolli sattunud Sappho püüab kogu hingest Isobeli sõprust võita ja endale uues peres kohta leida. See pole kerge, aga keegi polegi talle kerget elu lubanud. Sappho jääb enesele kindlaks, aga tal on minevik, mis töötab tema vastu. […]

