“Ela. Armasta. Naera. Anna”
Valgustunud munga meenutused. Kas tänapäeval võib saada kirgastunuks nagu Buddha? Om Swami väidab, et see on mõtluse ning tões elamise läbi võimalik. Ta lausa kinnitab, et on valgustunuks saamise tee läbi teinud. Ta tõdeb, et tšakrate tegelik taju ja värvid pole päris nii, nagu sellest raamatutes tavaliselt kirjutatakse. Elukäik hõlmab lapsepõlve Indias, ülikooliõpinguid ja tulusat […]
“Pime öökull”
Sadeq Hedayat (1903‒1951, pärsiapäraselt Ṣādeq Hedāyat) on üks kuulsamaid ja omapärasemaid 20. sajandi Iraani kirjanikke, üks esimesi, kes hakkas sealmail senise klassikalise kõrgstiili asemel kasutama rahvalikke väljendeid ja vahel ka lausa rahvakeeles kirjutama, lõhkudes nii klassikalise kirjakeele konventsionaalsust. Hedayat oli teerajajaks nüüdisaegsele pärsia kirjakeelele ja alusepanijaks pärsiakeelsele novellile. Suurima kuulsuse saavutas Sadeq Hedayat psühholoogiliste sümbolnovellide […]
“Surma and”
“Surma and” on 20. sajandi ühe mõjukaima prantsuse mõtleja Jacques Derrida (1930-2004) hilise loomeperioodi tähtteos. Derrida vaatleb uurimuses kingi või anni mõistet ja selle seoseid ajaloo, poliitika, filosoofia, religiooni ja kirjandusega. Raamat analüüsib andmise võimalikkust ja võimatust, samuti vastutuse mõistet ning elu ja surma andi. Teos, mida sageli peetakse Derrida religioosseimaks mõtiskluseks, keskendub ühtlasi Kierkegaardi käsitlusele […]
“Meie moodi reetur”
Romaani tegevus toimub majanduslanguse käes kannatavas Suurbritannias. Noor vasakpoolne õppejõud Perry ja tema sõbranna Gail sõidavad Antigua saarele puhkama. Seal kohtuvad nad venelasega, kelle nimi on Dima ning see juhukohtumine määrab nende edasise elukäigu, sest alguse saab terve pettuste ja reetmiste ahel. Raamatu tegevus kandub Londonisse ja Šveitsi ning mängu tulevad erinevate riikide luuretalitused. Romaan […]
“Bridget Jones: täitsa lõpp”
Õnn on tulnud Bridgeti õuele ja õnne nimi on Mark Darcy. Kas temaga on aga võimalik koos elada ja kuidas teda kinni hoida – need on küsimused, millega Bridgetil tuleb tegemist teha. Lisaks annab talle nõu ema, kelle eraelu on läinud üsna tormiliseks, ta peetakse kinni narkoäris kahtlustatuna ning abi ei saa ta isegi nõuanderaamatust. […]
“Bridget Jonesi päevik”
Raamatu kangelanna Bridget Jones alustab oma päevikut loeteluga sellest, mida ta uuel aastal ei tohi teha ja mida ta peab tegema. Ta on üle kolmekümne aastane vallaline naine ning tema vallalisust hõõruvad talle nina alla kõik abielus tuttavad. Mida aga ette võtta, kui kõik tuttavad mehed on kas abielus, homod või armastavad jubedaid kampsuneid? Kas […]
“Minu elud”
Jaak Kangilaski (1939–2022) oli kunstiajaloolane, üks tuntumaid kunsti populariseerijaid ning paljude Eesti kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetaja. Töötas õppejõuna mitmes ülikoolis, oli Tartu Ülikooli prorektor ning ERKI (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) rektor. Mitmete riiklike preemiate laureaat, abikaasa, kahe lapse isa. Kolme luure töötaja.
“Samarkandi kuum suvi”
Samarkand – kauge ja võõras idamaa pärl avaneb läbi ajalooseikade, legendide, rahvakommete ja igapäeva islami, mida autor on kaasahaaravalt, ladusa jutustuse vormis oma raamatu lehekülgedel põiminud.
“Retked põlisrahvaste omailmadesse”
Olen üle poole sajandi maailmas rännanud ja alati on mind paelunud rikkumata loodus ja põlisrahvad. Miks? Rikkumata loodus seepärast, et selle väärtustamine on olnud mu tegevuste ja huvide keskmes kogu elu. Põlisrahvad seepärast, et paljudel neist on õnnestunud elada pikka aega samal maa-alal nõnda, et nad oma eluümbrust lootusetult nässu pole keeranud. Mismoodi on see […]
“Janis. Tema elu ja muusika”
Janis Joplin on saanud legendiks kui sisemise põlemise ja valu hukutatud raevukas, kirglik vaim, üks rockiajaloo harukordsemaid hääli. Kuid neil lehekülgedel maalib Holly George-Warren silmi avava ja väga põhjaliku portree naisest, keda ei kujundanud mitte ainult kannatused. Janis oli perfektsionist: kirglik, erudeeritud muusik, kellele oli antud suur anne, kuid kes nägi selle arendamisega ka erakordselt […]
“Jõekuningad”
Uus vaade vikingitele Skandinaaviast kuni Siiditeeni. „Jõekuningad“ on raamat, mis vaatleb viikingiaega tähelepanuväärselt värskete nurkade alt. Kui üldlevinud arvamuse kohaselt sai viikingiaeg alguse ühel 8. sajandi lõpu juunipäeval, kui Lindisfarne’i saarelele Inglismaa rannikul maabusid põhja meresõitjad, kes rüüstasid sealse kloostri. Järgmised paarsada aastat Põhja- ja Lääne-Euroopas möödus viikingite rööv- ja kaubaretkede tähe all. Ainult et […]
“Minu mälestused I–IV”
Johan Pitka oli üks Eesti riigi rajajatest ning Vabadussõja legendaarne väejuht, kellel olid suured teened Eesti merejõudude, Kaitseliidu ja piirivalve loomisel. Ta oli Eesti merejõudude juhataja Vabadussõjas. Aastatel 1924–1930 elas ta Kanadas, proovides pioneerielu Briti Kolumbias, kus tänini meenutavad Pitka pere seal veedetud aegu mitmed kohanimed: Pitka laht, Pitka jõgi, Pitka mägi, Lindjärv jt. Kodumaale […]
“Isiklikud kirjad”
Héloїse᾽i ja Abélardi võib paigutada samasse ritta selliste kuulsate armastajapaaridega nagu Kleopatra ja Antonius, Tristan ja Isolde, Romeo ja Julia, Portugali kuningas Pedro I ja Inês de Castro. Unustuse hõlma vajumisest päästis Pierre Abélardi (1079–1142) ja Héloїse᾽i (1100/1101–1163/1164) traagilise armastusloo nende kirjavahetus, mis siinkohal eestikeelse lugejani jõuab. Nüüdseks on armastajapaari kirju juba ligi 900 aastat […]
“Jõeforell”
Jõeforell kristallselges allikaojas on looduse kauneimaid teoseid. Mitte ainult imetore, maasikpunase- ja mustatäpiline ning vikerkaareläikelises kostüümis sädelev forell, vaid ka puhas vesi – selge ja puhas, külm ja karastav allikavesi – üks neljast algelemendist, eluandev läte. Ja milline jõud ning kiirus, meelte erksusest rääkimata! Jõeforellile on pühendatud palju ülistuslaule muusikas nagu Schuberti soololaul „Forell“ või […]
“Metamorfoosid”
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas sõnad võivad mõjutada meie tundeid ja mälestusi? Kaur Riismaa teos “Metamorfoosid” on justkui peegeldus sellest, kuidas igapäevased hetked võivad muutuda poeesiaks. Riismaa, kes on tuntud oma oskuse poolest leida ilu argipäevas, toob teie ette kogumiku, mis võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid peidab endas sügavat emotsionaalset resonantsi. Kujutage ette hetke, kui […]
“Sügavkülmutamine”
Sügavkülmutamine on põhjamaades ja kõrgmäestikes toiduainete ammu tuntud säilitusviis, mis on populaarne ka tänapäeval. Sügavkülmutades säilivad C-vitamiin, eeterlikud õlid ning muidu kiiresti riknevad valkained. Võrreldes keemiliste säilitusviisidega mõjutab sügavkülmutamine toiduainete omadusi tunduvalt vähem, sest keemilisi ühendeid (näiteks konservante) ei lisata, seetõttu on sügavkülmutamine palju tervislikum ja looduslähedasem. Toivo Niiberg tutvustab oma raamatus „Sügavkülmutamine” lugejatele sügavkülmikuid […]
“Hea tuju dieet”
Kas teate, et heaolutunnet teie kehas tekitab süsivesikutes sisalduv serotoniin? See keha enda hea enesetunde kemikaal aitab kaasa püsivale heaolu- ja rahuldustundele. Raamatu „Hea tuju dieet” autorid on serotoniini mõju inimesele uurinud 30 aastat ning avastanud, kuidas tõsta serotoniini taset selliselt, et isu ja kehakaal vähenevad. Hea tuju dieet on õigete süsivesikute söömine õigetes kogustes […]
“500 valgustamise nõuannet ja töövõtet”
Hea valgus on edukate fotode loomise võti — pole vahet, kas pildistada peegelkaamera või mobiiltelefoniga. «500 valgustamise nõuannet ja töövõtet» on vältimatult vajalik käsiraamat valguse ja valgustamisega seotu mõistmiseks. Selles raamatus sisalduvad samm-sammulised projektid ning peaaegu «kuulikindlad» nõuanded muudavad selle tõhusaks vastumürgiks igavatele tehnikakäsiraamatutele, rikkalikud illustratsioonid muudavad aga keerukaimadki teemad lihtsalt mõistetavaiks.
“Intervjuu vampiiriga”
Neli aastat ei olnud ma inimverd maitsnud, neli aastat ei olnud ma inimest tõeliselt tundnud, kuidas tema süda peksis selles hirmsas rütmis, ja milline süda – mitte täiskasvanud mehe või looma oma, vaid kiire, visa lapsesüda, mis peksis üha kiiremini ja kõvemini, keeldudes suremast, peksis nagu väike rusikas, mis peksab vastu ust, kisendades: “Ma ei […]
“Anna Karenina”
Käesolev “Anna Karenina” eestikeelne väljaanne on mõeldud tähistama nii Lev Tolstoi saja viiekümnendat sünnipäeva 1978.a. 9. septembril kui ka saja aasta möödumist “Anna Karenina” esmatrükist raamatu kujul. Romaan, mille kirjutamise algusest lõpliku trükivariandi ilmumiseni kulus viis aastat, avaldati kõigepealt ajakirjas “Russki Vestnik” (1875-1877), kuid lahkhelid L. Tolstoi ja toimetaja M. Katkovi vahel katkestasid romaani ilmumise […]
