“Käidud teedelt”
Mälestusi ja sõnavõtte Koosneb Ants Lauteri kirjalikest ja suusõnalistest meenutustest oma elu- ning loomingutee kohta, sõnavõttudest mitmesuguste sündmuste ja tähtpäevade puhul. Raamatu lõpus leidub ülevaade tema lavastustest ja osatäitmistest ning ilmunud artiklite loend. Illustreeritud fotodega.
“Raha Mariale. Tulekahi”
Võttes pikkades ja katkendlikes mõtisklustes läbi terve elu kõigi tema kurvide ja käänakutega, jõudis Ivan välja ühele tulemusele. Selleks, et inimene võiks end tunda elus talutavalt, tuleb olla kodus. Just: kodus. Kõigest kõige enne – kodus, mitte majuline iseeneses, omaenese sisemises majapidamises, kus kõigel on oma kindel, ammust ajast sisse seatud koht ja amet. Ning […]
“Tõmmu daam”
Kolm novelli Shakespeare’ ist. Sisukord: Autorilt. Tõmmu daam. Maja teine voodi. Kuninga reskript. Juri Dombrovski. Loomingu Raamatukogu 37-39/1990
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Väike merineitsi”
Muinasjutud ja lood. Raamat on mõeldud täiskasvanud lugejale. Taani autori jutuloomingu paremaks mõistmiseks on see varustatud tuntud Anderseni-uurija Ludmilla Braude põhjaliku eessõnaga.
“Michelsoni immatrikuleerimine”
Tosin üksikõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel. Loomingu Raamatukogu 4/1971
“Aleksis Stenvalli elu”
“Mis härra! – Rätsepmeistri poeg,” ütles Kivi oma lapsepõlvesõbrale Domanderile ja teistele omaealistele palojoelastele, kui need teda härratasi. (1.) Teda hüüti magistriks, Siuntios Bollsta magistrika, mitte Fanjunkarsi magistriks. Tema postiaadress oli aastail 1863-1871: Siuntio, Bollstadi postijaam. Tuusulas oli ta “hull magister (2.) … Loomingu Raamatukogu 43-46/1975
“Tagasi Lavinia juurde”
Sisukord: Erskine Caldwell. Kõik kohad rootslasi täis. Neeger kaevus. Joe Craddocki vanaeit. Mees ja naine. Kärbes puusärgis. Dorothy. Põllulilled. Tagasi Lavinia juurde. Rachel. Candy Beechum. Loomingu Raamatukogu 27/1960
“Mina”
… Minuga on varemgi juhtunud, et ma olen kahestunud. See juhtub alati, kui midagi on toimumas. Ja see tähendab, et sündmused ei leia aset mitte ainult minu ümber või minus, vaid minuga. Seda ei saa üksi läbi elada, sest ühega peab see toimuma, teine peab seda teadma ja selle meile mõlemale selgeks tegema. …
“Seaduserikkujad”
Poiss võeti kinni jaamas. Ostis müüjanaistelt toiduaineid kokku. Arreteerimisega harjunud, suhtus ta sellesse rõõmsalt. Pilgates hallile vintpüssiga mehele silma ja küsis: “Kuhu viid, seltsimees, kas rajooni vangimajade valitsuse tšekaasse või kubermangu tšekaasse?” Teine sülitas üllatusest. “Vana kala! Näha, et igal pool olnud.” … Loomingu Raamatukogu 30-33/1983
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 2
IV köide 2. raamat: aastad 1930-1940. (paberkaaned kulunud ja katki)
“Eesti kirjanduse ajalugu” IV köite raamat nr 1
IV köide 1. raamat: aastad 1917-1929. Eesti Raamat 1981. 519 lk (paberkaaned kulunud)
“Eesti kirjanduse ajalugu” III osa
III köide: 19. sajandi lõpust kuni 1917. aastani. (paberkaaned narmendavad)
“Eesti kirjanduse ajalugu” I osa
I köide: esimestest algetest 19. sajandi 40-ndate aastateni. (paberkaaned narmendavad)
“Meesteta küla”
Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega “Meesteta külas”. Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed.
“Teisele rannale”
1960. aastal ilmunud romaani „Uuele rannale” tegevus toimub XX sajandi alguses, kesksel kohal on peategelaste iseseisvuspüüded. See psühholoogiline romaan jäi Aino Thoeni viimaseks teoseks. Aino Thoeni neljast romaanist lisavad vähemalt kaks eesti romaanivaramusse teemasid ja käsitlusi, milleta eesti romaan oleks vaesem.
“Finzi-Continide aed”
Juba palju aastaid olen tahtnud kirjutada Finzi-Continidest – Micolist ja Albertost, professor Ermannost ja proua Olgast – ja kõikidest teistest, kes vahetult enne sõja puhkemist koos nendega Ferraras Ercole I d’Este tänavas elasid või, nagu mina, neid seal sageli külastasid. Aga tõuke kui niisuguse, mis mind lõpuks tõesti kirjutama ajendas, sain alles eelmisel aastal, ühel […]
