Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Ta sündis linnakodaniku pojana, lõpetas õigusteadusestuudiumi ja sai notari hariduse.

1556. aasta kevadel alustas Renner tegevust Liivimaal, kus asus teenistusse Järva foogti Berent van Schmerteni sekretärina. Hiljem oli ta Pärnu komtuuri Rotger Wulfi kirjutaja.

1561. aastal põgenes ta Saksamaale, kus elas algul Ida-Friisimaal, siis Speyeris ning lõpuks Bremenis, kus töötas kohtus kuningliku notarina.

Põhitöö kõrvalt kirjutas ta valmis "Liivimaa ajaloo" ja "Bremeni kroonika". "Liivimaa ajaloos" kajastas ta sündmusi Vana-Liivimaal enda sealviibimise ajal. Sinna mahtus faktiderohke kirjeldus Liivi sõjast, 1560. aasta talurahvarahutustest Harju- ja Järvamaal ning 1556. aasta koadjuutorivaenusest. Lisaks sisaldas tema kroonika ümberkirjutust ka Bartholomäus Hoeneke Liivimaa nooremast riimkroonikast.

Et käsikiri ei jõudnud kohe pärast valmimist trükki, tehti viimased arhiivimärked sinna 18. sajandil. Käsikiri avastati 1870. aastal Bremeni Muuseumiühingu raamatukogust, kuid see oli autori poolt juba ümber töötatud variant, mis kajastas sündmusi 1582. aastani ja milles nii mõnedki kohad olid Balthasar Russowi 1578. aastal ilmunud raamatu mõjutusel ümber kirjutatud. Seetõttu jätkati otsinguid. 1934. aastal leidis originaali Lübecki linnaraamatukogust Paul Karlstedt, kes tegi sellest väga täpse koopia.

Raamatukogus leidunud väärtasjad ja käsikirjad peideti sõja eest soolakaevandusse, kust Nõukogude võim viis need pärast Saksamaa kapitulatsiooni Venemaale. 1990. aastal tagastas Venemaa küll Lübecki, Bremeni ja Hamburgi vanad dokumendikogud, kuid Renneri käsikirja seal ei olnud. (VikipeediA)