Liivimaa keskaegsetest kroonikutest teatakse enamasti mainida kaht kirjameest – Papendorpi preestrit XII sajandil Henrikut ja Pühavaimu eesti koguduse õpetajat XVI sajandil Balthasar Russowit. Küllap hoopis vähem leidub neid, kellele on tuttav käesoleva köite kaanele trükitud nimi Johann Renner. Ometi pole “Liivimaa ajalugu”, nagu Renner ise oma ülestähendusi nimetanud, Eesti ajaloo tundmaõppijale sugugi väiksema tähendusega kui tema kuulsa kaasaegse Russowi juba tolle eluajal kolmes trükis ilmunud ajaraamat.
Ei või siiski väita, nagu oleks Renneri kirjatöö eesti ajaloolaste vaateväljast täiesti kõrvale jäänud. Erilist tähelepanu on pälvinud tema ühte käsikirja hõlmatud proosaümberjutustus Bartholomäus Hoeneke Liivi ordu nooremast riimkroonikast, mis on esmaallikaks Jüriöö ülestõusu sündmuste uurimisel ja mida ammendavalt on käsitlenud prof. Sulev Vahtre oma monograafias. Teine koht Renneri kroonikast, mida korduvalt on tõlgitud, eriti hoolikalt aga vaadeldud dr. Herbert Ligi poolt, kajastab eesti talurahva mässu Harjus ja Läänemaal 1560. aasta sügisel. Ent ühtlasi sisaldab kroonika üllatavalt palju koduloolist teavet, materjali linnuste ja mõisate uurijaile, aga ka poliitilise ajalooga tegelejaile, mida seni on arvestatud ilmselt ebapiisaval määral.
Endine raamatukogu raamat: tempel sees ja ärarebitud kolmnurga jäljed.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.