“Kannatuste rada” I osa
I osa “Õed”. Tegevus toimub vahetult enne Esimest maailmasõda ja sõja ajal. See on perekonnaromaan, milles keskset tähtsust omab kahe õe, Katja ja Daša saatuse kujutamine. Lugeja tutvub teoses paljude vene intelligentidega – Katja mehe advokaat Smokovnikoviga, poeet Bessonoviga, ajakirjanik Arnoldoviga ja teistega. Kirjanik suhtub eitavalt kodanlikku haritlaskonda, kes on irdunud rahvast, kuid ta näitab, […]
“Kannatuste rada” II osa
II osa “Kaheksateistkümnes aasta”. Teine osa viib lugeja Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tormiliste sündmuste keerisesse. Sel murrangulisel ajal, kui iga inimene pidi otsustama, kellega ja kelle vastu ta läheb, otsivad oma teed ka romaani peategelased. Insener Teleginil osutub see kõige kergemaks, tema usk kodumaasse ja rahvasse viib ta suuremate siseheitlusteta Punaarmeesse. Palju valulisemad on Roštšini otsingud. […]
“Kannatustee”
Usutlustekogu mälestusist. Peeter Lindsaare raamatus jutustavad tundmatuks jäävad tunnistajad oma mälestusi Teisest maailmasõjast või sellega seoses olevast eel- ja järelajast. Autor on usutluste kaudu saadud ainestiku põiminud tihedaiks ning pinevaiks jutustusiks, nii et need moodustavad sõjakeeristesse kistud inimeste kannatustee kirjelduse. Taustaks on kodumaa sündmusi ja rahva saatust mõjustanud juhtumused ja nende järelkajad. Neis esitatakse lähivaatleja […]
“Kansa taisteli – miehet kertovat. Kohtalon vuodet.”
“Olette pettäneet meidät – kuin Judas Iskariot!” huusi kenraalimajuri Kurt Martti Wallenius Saksan sotilasasiamiehhelle everesti Rössingille kuultuaan Hitlerin ja Stalinin 23.8.1939 solmimasta salaisesta sopimuksesta, jolla Suomikin alistettiin Neuvostoliiton “etupiiriin”. Saiko hallitus tiedon sopimuksesta ennen Moskovan neuvotteluja? Kirjassa liikutaan laajalti eri rintamilla sekä eri aselajien piirissä kolmessa sodassa. Talvisodan osalta tarkastellaan Neuvostoliiton hyökkäykseen johtanutta kehitystä ja […]
“Kansanuskon yöpuoli — Hiidet, manalaiset ja muut demonit”
Millaisia olentoja ovat karu ja kiira? Onko Suomessa ollut jättiläisiä ja lohikäärmeitä? Kuinka horkasta pääsee eroon? Kansanuskon yöpuoli nostaa päivänvaloon suomalaisen perinteen ja kansanuskon pimentoon jääneet olennot, joita pidettiin pahoina, inhottavina tai kammottavina. Synkkään joukkoon lukeutuu niin demoneita ja hirviöitä kuin eläimiä ja vainajia. Tavallisesti niitä tuli karttaa kuin ruttoa, mutta joskus pahalaisten apuun myös […]
“Kanteletar ja opas sen lukemiseen”
Kantelettaren uusi täydennetty laitos johdattaa lukijan syvälle lyyriseen kulttuuriperintöömme. Kanteletar on Kalevalan ohella suomalaisen kulttuuriperinnön kulmakiviä. Siinä missä Kalevala on myyttisten tarinoiden eeppinen kokoelma, antavat Kantelettaren runot ja laulut kosketuksen ihmisen ikiaikaiseen tunnemaailmaan: iloon, suruun, pelkoon, yksinäisyyteen ja rakkauteen. Teos on kuitenkin monella tapaa jäänyt Kalevalan varjoon – Kanteletarta ei ole koettu samalla tavalla kansallisesti […]
“Kaose prints. Amberi kroonikate 10. raamat”
Merlin on sunnitud pöörduma tagasi Kaose Kotta endise valitseja matustele ja avastab, et äkilised surmad sugulaste hulgas on ta troonipärimisjärjekorras üllatavalt ettepoole nihutanud. See protsess jätkub. Mõned asjad saavad siin raamatus selguse, kuigi tõde võib ootamatu olla. Näiteks, kuidas põimub loosse taas Merlini isa Corwin. Lõpuks peab Merlin otsustama… ei, mitte Ükssarviku ja Mao vahel, […]
“Kaotatud au”
Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias. Dalia oli noor ilus araabia muslimineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majaorisse Michaelisse. Muhameedlannal on keelatud katoliiklasest mehega suhelda, Dali teadis, et keelust üleastumine maksab talle elu. Dalia ja tema sõbratar Norma, kes pidasid koos juuksurisalongi, sepitsesid salaplaane, […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Kaotatud linn”
Romaan, pühendatud kõigile minu sõpradele Viinis Autori sõna: Suurem osa selle romaani tegevusest leiab aset Viinis käesoleva sajandi kolmekümnendate aastate algul. Ma olen lubanud endale vabaduse kohtade, nimede ja kuupäevade kasutamisel; mõningad Viini tänavad on minu leiutatud ja esineb mõningaid anakronisme. Näiteks raadiosaated üle Atlandi ei alanud tõeliselt nii vara, kui mina sellele viitan ja […]
“Kaotatud suvi”
Ühe noore mehe teekond Sangastest Cornwalli Kui me jõudsime Miku talu piirile, seisatusin tahtmatult ja vaatasin tagasi. Kuis küll soovisin endaga kaasa võtta seda sooja kindlustunnet, mida sisendas mulle põliste puude vahele peitunud kodukoht. Kui ma hakkasin uuesti edasi astuma, ulatas Lalla mulle viielehelise jäneseristiku. Milline üllatus, ka neljaleheline on ju piisavalt haruldane, rääkimata siis […]
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Kapsad ja kuningad”
“Nüüd algab jutt,” nii ütles Morsk, “kust kõigest kuulda saad – siin saapad, laevad, kirjalakk ja kapsad, kuningad.” – Morsk ja Puusepp.
“Kapsad ja kuningad”
“Nüüd algab jutt,” nii ütles Morsk, “kust kõigest kuulda saad – siin saapad, laevad, kirjalakk ja kapsad, kuningad.” – Morsk ja Puusepp
“Kapten Anton Irv”
Soomusrongide löögivaimu kehastaja. Käesolev brošüür ei pretendeeri mingi monograafia täiusele ega täpsusele. Käesoleva ülevaate autor jätab põhjalikumate uurimuste avaldamise meeleldi nende hooleks, kes vaatlevad Irve sõjamehepilguga ja kes juba teinudki seda tööd. Siintoodud leheküljed tahavad vaid joonistada üldpildi meie muidugi sangarliku vabadusvõitluse ühest sangarlikumast ja populaarsemast juhist, kes suur inimesena ja eeskujulik sõdurina ning juhina. […]
“Kapten Corelli mandoliin”
Doktor Iannisel oli seljataga rahuldav päev, mil ükski tema patsientidest polnud põduramaks jäänud ega hinge heitnud. Ta oli viibinud ühe üllatava kerge poegimise juures, lõiganud lahti ühe mädaniku, tõmmanud välja ühe purihamba, määranud ühele kerglaste kommetega naisterahvale salvarsaanikuuri, teinud ühe ebameeldiva, kuid märkimisväärselt tulemusrikka klistiiri ning sooritanud meditsiinilise taskutriki abil tõelise ime. … (Paberkaaned puuduvad)
“Kapten Granti lapsed”
Pärast oma laeva Britannia hukku viskab kapten Grant pudeli abipalvetega ookeani ja loodab parimat. Kui Šotimaa lord ja leedi Glenarvan haikõhust pudeli leiavad, võtavad nad ühendust kapteni laste Mary ja Robertiga. Kuid valitsus keeldub päästeekspeditsiooni alustamast. Laste raskest olukorrast liigutatuna pakuvad lord ja leedi Glenarvan abiks oma laeva ning koos asutakse teele. Kahjuks on kolmes […]
“Kapten James Cook”
Meresõitjatele ja maadeavastajatele pühendatud uue sarja Gloria Mundi avaraamat. James Cooki (1728–1779) on nimetatud viimaseks romantikuks maailmameredel. Kuulsuse tõid talle kolm kolme aasta pikkust ümbermaailmareisi, mis ulatusid Arktikast Antarktikani. Ta tegi kindlaks Uus-Meremaa saarelise asendi, avastas Austraalia idaranniku ja Uus-Kaledoonia ning kaardistas hulga saari. Ajalukku on läinud ka Cooki traagiline hukk kannibalidest pärismaalaste käe läbi. […]
“Kapteni kohus”
Uskumatu tõsieluline lugu piraatidest, kangelaslikkusest ja päästemissioonist ookeanil. Sellest loost inspireerituna valminud ka “Kapten Phillips´i” nimeline kassahitist film. 8. aprill 2009 ei alanud kapten Richard Phillipsi jaoks kuidagi eriliselt, oli täiesti tavaline tööpäev Maersk Alabama pardal. USA lipu all sõitva laeva lastiks oli toit ja põllumajandussaadused Maailma Toidupangale. Sel päeval sai aga argirutiin otsa, kui […]
“Kapteni nukk”
Mees pole kunagi päriselt nii õudne olend, nagu jätab mulje tema naine, kes räägib “oma abikaasast”. Seepärast, kui mõni naine soovib päästa oma abikaasat teise naise küüsist, tuleb ohustaja vaid teed jooma kutsuda ja rääkida päris siiralt “mu abikaasast, teate”. D.H. Lawrence, “Kapteni nukk”
