“Lääne tsivilisatsioonist ja Euroopa tupikseisust”
Eduard Tinn (s 1943), professor, filosoofiadoktor (1988). Lõpetanud Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Teatriinstituudi (GITIS), õppinud Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris. Töötanud ajakirjas Вопросы философии ja ajalehes Литературная газета. Olnud ajalehe Sirp ja Vasar ning ajakirja Poliitika peatoimetaja, lavakunstikateedri juhataja, juhtinud Eesti juudo- ja karateföderatsiooni. Ligi neli aastakümmet õpetanud filosoofiat ja […]
“Lääne-Eesti teejuht”
On kosutav, kui saad end aeg-ajalt argisest rütmist lahti haakida ja lihtsalt sõita ammusest ajast tuttavatesse paikadesse või ehk avastada seni veel käimata kohti. Kui oled otsustanud heita pilgu Lääne-Eesti loodusele ja ajaloolistele paikadele, siis selle plaani teostamisel on abiks käesolev teejuht. Vaata ja imetle, milliseks on aegade jooksul selle osa Eestimaast kujundanud vääramatud loodusjõud […]
“Lääne-India valgus”
USA Neitsisaarte episkopaalkiriku ülemdiakon Henry St. Clair Whitehead (1882-1932) on M. R. Jamesi ja H. P. Lovecrafti kõrval üks tähtsamaid 20. sajandi alguse õuduskirjanikke. Just tema lisas žanri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja nõidusliku miljöö, Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo, zombid jmt. Õuduskirjanduse spetsialist Silver Sära on nende kaante vahele […]
“Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud”
Hoiad käes kogumikku, mis koosneb juhendmaterjalist, Lääne-Virumaa väärtuslikemate maastike kirjeldusest, 17 töölehest, mis pakuvad sulle Lääne-Viru väärtuslikel maastikel liikudes rohkesti avastamisrõõmu ja leide nii üksi kui ka koos sõpradega liikudes. Selleks, et saaksid aimu juba ainuüksi kogumikku käes hoides, mis Sind ühes või teises maastikus ja paigas oodata võib, on kogumikku lisatud fotosid. Väärtuslikele maastikele […]
“Lääne-Virumaa. Roheline Maakond”
Paslik oleks seda pildialbumit alustada lõiguga meie presidendi Lennart Mere raamatust Hõbevalge. “Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asualale truud. Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks nimetame, ja igaühe juurde on meil mõni pärimus. Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi pole […]
“Läänekallas. Roberto Zucco”
Charles: Seal teisel pool on üleval; siin on all; ja siin täpselt on selle alumise otsa kõige alumine ots; allapoole enam minna ei saa; ja pole suuremat lootust ülepoole saada. Kõige ülemine ots, kuhu me võime ronida, pole kunagi rohkemat kui selle alumise otsa kõige ülemine ots. Sellepärast ma tahangi teisele poole üle minna, murjampoiss, […]
“Läänemere ajalootuuled”
Akadeemik ja ajalooprofessor Hendrik Sepp elas aastatel 1888-1943. Ta sündis Pärnumaal, mis jäi talle alati südamelähedaseks. Nooruses töötas ta ajakirjaniku ja õpetajana. Ajaloolasena pühendus ta sõja-, majandus- ja asustusajaloole, ruumiliselt Eestile ja naabermaadele. Käesolev raamat tahab nii ajaloouurija kui ka ajakirjanikuna. Ajalehtedes kirjutas Sepp sageli varjunime või initsiaalide all. Ta kirjutas ühiskondlikest küsimustest, reisikirju, mälestusi […]
“Läänemere ajalugu”
Kaubandus ja kultuurid Eesti on Läänemere maa. Ajast aega on meri ühendanud maid ja rahvaid, kujundanud nende nägu ning aidanud kaasa vastastikku kasulikule kaupade, teadmiste ja mõtete vahetusele. Viikingiajast alates ja Euroopa Liidu loomiseni välja on selles Taanist Venemaani ja Saksamaast Soomeni ulatuvas piirkonnas tähtsal kohal olnud läbikäimine üksteisega, kusjuures kaubavahetus ning üksteiselt õppimine on […]
“Läänemere isandad”
August Mälgu (1900-1987) ajalooline romaan “Läänemere isandad” viib meid Eesti muinasaja ühe kangelaslikuma peatüki juurde: aega, mil Läänemerd valitsesid kartmatud viikingid. Ja jutt pole ju mitte üksnes Skandinaavia asukaist, ka Eesti oma pika ja käänulise rannikuga oli viikingite asuala, meie esivanemad olidki needsamad kartmatud meresõitjad, tõelised Läänemere isandad. Küllap kuulsaim episood meie muistsest viikingiajast on […]
“Läänemere maade ja rahvaste ajalugu”
Selles põhjalikus ajalookäsitluses ei vaatle tuntud briti ajaloolane Alan Palmer mitte üksikuid riike või riigimehi, vaid püüab võrdlevalt kirjeldada ühes kindlas regioonis – Läänemere kõikidel kallastel – toimunud protsesse. Käsitlus algab esimeste inimeste saabumisega Läänemere kallaste äärde ning lõpeb 2000. aastate algul. Eesti lugejat aitab see paremini mõista laiemaid ajaloolisi protsesse, millesse ka meie ühel […]
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
“Läänemeresoomlastest neenetsiteni”
Uurimusi ja memuaare. Artiklite kogumik on pühendatud akadeemik professor Paul Ariste 80. sünnipäevale ning sisaldab väljapaistvate fennougristide lühiuurimusi häälikuloo, morfoloogia, süntaksi, sõnavara ja folkloristika alalt ning memuaarilisi kirjutisi akadeemik P. Ariste elust ja tegevusest, tema sidemetest teiste teadlastega.
“Läänemeri muutustes”
Meri ja rannarahvas on lahutamatud. Ka meie, rootslased, elades ühel Atlandi ookeani poolsaarel, oleme ikka merd omaks pidanud. Aastasadade jooksul on meil olnud rõõmu ja tulu puhtast ja produktiivsest merest. Veel hiljuti arvasime, et meri on ääretu ja võib lõputult vastu võtta kõik meie heitmed. Suur osa sellest, mida me suuname jõgedesse ja atmosfääri, jõuab […]
“Läänerindel muutuseta. Lissaboni öö”
„Läänerindel muutuseta” on kindlasti üks ajaloo kuulsamaid sõjavastaseid romaane. See on ühe „tundmatu sõduri” jutustus Flandria kaevikutest Esimese maailmasõja päevilt, milles kajastuvad sõjaaja koledused, elu tule all, lõputu ootamine kaevikutes ja võõrdumine kodustest. Kuigi sõdurite mällu talletuvad ka mõned eredamad sündmused, ei ole selles loos siiski heroismi ega seiklusvaimu, vaid ainult sügav reedetuse ja kibestumuse […]
“Laanes kaigub jahisarv II”
Aasta tagasi trükist ilmunud raamatu “Laanes kaigub jahisarv I” võtsid jahimehed-lugejad üllatavalt soojalt vastu. Ka raamatu teine osa pakub lugejale küllaga põnevaid jahilugusid ja kütijutte Eestimaa eri paikadest. Paljud tihtipeale isegi absurdsusse kalduvad lõkke ääres kuuldud lood on autor täpselt meelde jätnud ja kirja pannud. Loomupärase tähelepanelikkusega on Enn Vaino jälginud elu ja inimesi enda […]
“Laanes kaigub jahisarv III”
Lugejate kätte on jõudnud Enn Vaino kümnes loodustemaatikat käsitlev teos. Tema raamatud on olnud jahimeeste-loodussõprade ringkonnas oodatud ja võitnud nende lugejate poolehoiu, keda köidab loodus ning sellega seonduv. Seda raamatut kätte võttes võime uuesti imetleda autori erakordset tähelepanuvõimet ja jutustamisoskust. Kerge huumoriga vürtsitatud stiil lausa kutsub lugema, ja lugeja ei pea pettuma. Raamatu “Laanes kaigub […]
“Laante süles, tuulte vallas 3”
Jahimeeste, kalameeste, kõigi looduslähedaste inimeste ringkondades Enn Vaino nimi tutvustamist ei vaja. Tema sulest on nüüdseks ilmunud juba üle tosina loodusteemat lähemalt käsitleva raamatu. Optimistelik, elujaatav, samas aga üllatavalt soe ja muhe alatoon tema teostes on lugejaskonda alati paelunud. Ladus keelekäsitlus ja lahe huumor tulevad eriti kasuks just jahimehejuttude kirjutamisel. Enn Vaino raamatutel on välja […]
“Laatokka. Suurjärven kiehtova rantahistoria”
Laatokka – suurjärven kiehtova rantahistoria on ensimmäinen historiaesitys Euroopan suurimmasta järvestä Laatokasta, “karjalaisten merestä”, ja sen muuttuvista rannoista ja yhteisöistä. Monitieteinen teos käsittelee Laatokan ranta-alueiden ja laajan valuma-alueen teollistumista, sota-ajan tuhoja, muistin paikkoja ja saaristoelämän muutoksia sekä suurjärven saastumista ja puhdistumista yli sadan vuoden aikajänteellä. Teos on samalla merkittävä avaus uuden rantahistorian tutkimussuuntaan, joka korostaa […]
“Laatsaruslaps”
Kaks väikest tüdrukut satuvad ränga liiklusõnnetuse ohvriks. Pärast kolme lootusetut kuud on väikesest Frankie´st saanud üksnes kuuenda korruse neljandas palatis lamav koomaseisundis olend, tema vend Ben on saanud ränga psühhotrauma. Frankie eksisteerimise pikendamine võib kahjustada Beni, kes üha sügavamalt oma ärevate emotsioonide sisemaailma tõmbub. Ent siis, kui kõik lootused näivad kustuvat, heidetakse neile päästenöör: Heywoodid […]
