“Lihtsad sammud jalavalu leevendamiseks”
TERVETE JALGADE UUS TEADUS Ärge üksnes ravige jalavalu – tugevdage oma jalgu, et seda ennetada Raamat annab teile teadmised selle kohta, kuidas terved jalad parimal viisil teid teenivad ja aitab teil astuda esimese sammu teekonnal kergema liikumise poole. Katy Bowman näitab uuendatud materjali ning jalalaba tugevdamise ja liikumapaneku viiside ning täpselt illustreerivate näitlike vahendite kaudu, […]
“Lihtsad valikud”
Triinu Merese romaani „Lihtsad valikud“ tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, […]
“Lihtsaid ja keerulisi I”
Raamat sisaldab 250 mitmesugust nn keerdülesannet koos nende üksikasjalike lahendustega. Esitatavate ülesannete lahendamiseks ei ole tarvis nimetamisväärseid matemaatilisi või muud laadi eelteadmisi, küll aga teatavat oskust loogiliselt järjekindlalt arutleda. Raamatule on lisatud sissejuhatus, mis lühidalt selgitab keerdülesannete mõningate tüüpide lahendamisel kasutatavaid põhilisi meetodeid.
“Lihtsalt David”
“Pollyanna” ja “Tüdruk nimega Billy” autori sooja alatooniga lugu väikesest orvust Davidist, kes ei tea oma perekonnanime, kuid oskab suurepäraselt viiulit mängida. Talupere, kes ta enda juurde võtab, avastab peagi, et poisis on nii mõndagi salapärast.
“Liibanon 2011”
Sellist raamatut ei ole eestlased varem kirjutanud. Eestlastest rändureid ei ole varem niimoodi pantvangi võetud. Siin raamatus ei ole mingit tagantjärele tarkust. See on aus lugu sellest, mida seitse meest nägid, tundsid, mõtlesid 114 päeva jooksul Lähis-Idas. See raamat on tänuks neile, kes ootasid, otsisid ja päästsid. – Tiit Pruuli.
“Liiga pikk elu”
Sündisin 1958. aastal Jõhvis. Koolis olin keskmine õppija ja tegelesin rohkem spordiga, kuigi raamatute lugemine on alati olnud minu elu lahutamatu osa. Spordis olin edukas ja visa, sealt saadud kogemused mõjutasid mu elu pikka aega. Kolmeteistaastaselt sain tõsise jalavigastuse ja olin aasta haiglas. Uue eluga kohanemine jäi just tundlikku noorukiaega. Alates 1977. aastast õppisin Tartu […]
“Liigsete Meka”
Autoril on mõistagi kõigi olukordade suhtes olemas hinnang. Paraku pole see jutustus ei kihutus- ega uinutuslugu. Lugejale on jäetud ruumi oma eraviisilise arvamuse loomiseks, mis ei pea sobituma ühegi tegelase julma rolliga. Kindlasti pole selles loos ühtki nii eeskujulikku tegelast, et sarnaneda lugeja isiksusega. Tegelik maailm on võrratult kaunim siinkujutatud melus osalenute egotsentristlikust nägemusest. Samas […]
“Liigutaja käsiraamat. Targa terviseliikumise teejuht”
Õpetab liikuma eesmärgi poole Aitab saavutada paremat füüsilist vormi, head rühti ja treenitud keha Sisaldab harjutusprogramme Hoiad käes praktilist terviseliikumise teejuhti, mis annab teadmisi ja tuge treenimiseks ning sisaldab ka treeningukavasid, olgu siis eesmärk parema füüsilise vormi saavutamine, tervislikuma eluviisi poole pürgimine või välimuse parandamine. Raamat pakub kõike vajalikku, et eesmärgini jõuda: selgitab treenimise põhimõtteid, […]
“Liigvarane sügis. Vahetus vasepõrgus”
Valter Kannik on sündinud 15. veebruaril 1926 Harjumaal Kehtna vallas taluniku peres. Alghariduse sai ta Ohekatku ja Kehtna algkoolis, kesk-erihariduse Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis ning Tallinna Poeglaste Kommertskoolis. Aastail 1940-1949 õppis ta TPI Majandusteaduskonnas, kõrghariduse diplomi sai aga alles 1966. aastal TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia kaugõppeosakonna lõpetamisel. 1943.-1944. aastal teenis Valter Kannik Eesti […]
“Liikluseeskiri. Liiklusseadus”
Liikluseeskiri – Viies, Liiklusseadusega täiendatud trükk Liiklusseadus – Kuues, parandatud trükk (Taskuformaat)
“Liilia märgi all I-II. 2 raamatut”
Prantsusmaa, 15. sajandi algus. Pärast ligi sada aastat kestnud sõda Inglismaaga äratab Jeanne d´Arc oma maal otsustavaks võitluseks. Tema kõrval ratsutab Must Rüütel Gilles de Rais. Põlisest Bretagne´i aadlisuguvõsast pärit, Prantsusmaa marssaliks ülendatud Gilles de Rais (1404-1440) on viimaseid säravaid rüütliisiksusi keskaja loojakul. Päratult rikas, vapper, lugupeetud. Ent välise hiilguse taga peitub kahe näoga Januse […]
“Liilia orus”
Prantsuse klassiku Honoré de Balzaci pihtimuslik kiriromaan armastuse loovast ja hävitavast jõust, keelatud armastusest. Kirjaniku tähelepanu on keskendunud naiseloomuse kahele küljele – naine kui pühak ja naine kui armuke. Esimest esindab tundehell ja ennastohverdav prantslanna proua de Mortsauf, puhas ja suursugune nagu liilia, teist kirglik, kuid kaalutlev inglanna leedi Dudley. Raamat sarjast Klassika
“Liivaloss”
Kooliõpetaja Bill Mori ja tema naise rahulik elu saab häiritud, kui üks noor naine, Rain Carter, tuleb koolimajja direktori portreed maalima. Mor, kes hellitab lootusi poliitikaga tegelema hakata, annab endale aru uutest ihadest. Tema teismelised lapsed ja naine püüavad võõrast eemale tõrjuda. Tekib Murdochi romaanidele omane suhete sasipundar, millest keegi ei saa väljuda endisena.
“Liivalossitüdrukud”
Kuidas saab poolteist miljonit inimest surra, nii et mitte keegi ei tea? Vastus on lühike ja tegelikult väga lihtne. Nad tuleb tappa pärapõrgus. Aastal 1915 saabub Süüriasse Aleppo linna äsja õenduskursuse lõpetanud Elizabeth Endicott. Algelise keeleoskuse ja halastajaõe diplomiga noor naine alustab tööd vabatahtlikuna, kes jagab toitu ja annab arstiabi Armeenia genotsiidi eest pagenutele. Pagulaslaagris […]
“Liivaraamat. Shakespeare’i mälu”
„Liivaraamat“ ja „Shakespeare’i mälu“ on Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. „Liivaraamatut“ pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks. Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava […]
“Liivi kirjakeel”
Raamat tutvustab liivi kirjakeele kujunemislugu, koondades kõik siiani teadaolevad liivi kirjakeele allikad alates esimestest 19. sajandil valminud raamatutest kuni tänapäevani välja. Iga allikas on vaadeldud kahest vaatevinklist – raamat esitab nii iga allika valmimise ajaloolist tausta kui ka keeleliste üksikasjade analüüsi, mis kokku moodustavad ühtse terviku. See lubab aga konkreetselt, kuid samas ülevaatlikult aru saada […]
“Liivimaa ajaloo lühiülevaade”
Dionysius Fabriciuse “Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610” ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsenud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena […]
“Liivimaa jutud”
Juttudekogu pealkiri viitab asjaolule, et juttude tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähenduses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab sündmusi 14. sajandil, viimane peaaegu tänapäeval. Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isamaaline-liivimaaline motiiv. Linna värava taha jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell, väejooksik Poola sõjaväest, «metsavend» pärast Põhjasõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud sakste toapoiss, Liivimaale […]
“Liivimaa kroonika II”
Järelsõna Kroonikate ehk ajaraamatute avaldamine on meie keeles alles vähe kultiveeritud ala. Peale Läti Hindriku kroonika ei olegi meil õieti veel muid sarnaseid ajaloo-allikaid ilmunud. Eesti kirjanduses on puudunud tänini veel niihästi Rossowi ja Hiärni kui ka Relchi meile nii tähelepandavad tööd. Ja ometi sisaldavad need ajaloo-allikad huvitavaid ning kindlaid tõsiasju meie kodumaa mineviku tundmaõppimises. […]
“Liivimaa neitsi”
Möödunud aastasajad, mida nimetatakse kirjutatud ajalooks ja mis kätkeb endas kultuuri ning haridust, on toonud endaga kaasa lõputuid verevalamisi ja vägivalda. Mälestused verest ja julmusest hägustuvad pikkamööda ja kaovad aegade hämarusse. Alles jääb kultuur, mis on ühtlasi rahva kollektiivne mälu. Üks kultuurikiht on kasvuks teisele ning areneb edasi, nii saab see kestma seni, kuni kestab […]
