“Liigvarane sügis. Vahetus vasepõrgus”
Valter Kannik on sündinud 15. veebruaril 1926 Harjumaal Kehtna vallas taluniku peres. Alghariduse sai ta Ohekatku ja Kehtna algkoolis, kesk-erihariduse Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis ning Tallinna Poeglaste Kommertskoolis. Aastail 1940-1949 õppis ta TPI Majandusteaduskonnas, kõrghariduse diplomi sai aga alles 1966. aastal TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogunduse ja bibliograafia kaugõppeosakonna lõpetamisel. 1943.-1944. aastal teenis Valter Kannik Eesti […]
“Liikluseeskiri. Liiklusseadus”
Liikluseeskiri – Viies, Liiklusseadusega täiendatud trükk Liiklusseadus – Kuues, parandatud trükk (Taskuformaat)
“Liilia märgi all I-II. 2 raamatut”
Prantsusmaa, 15. sajandi algus. Pärast ligi sada aastat kestnud sõda Inglismaaga äratab Jeanne d´Arc oma maal otsustavaks võitluseks. Tema kõrval ratsutab Must Rüütel Gilles de Rais. Põlisest Bretagne´i aadlisuguvõsast pärit, Prantsusmaa marssaliks ülendatud Gilles de Rais (1404-1440) on viimaseid säravaid rüütliisiksusi keskaja loojakul. Päratult rikas, vapper, lugupeetud. Ent välise hiilguse taga peitub kahe näoga Januse […]
“Liilia orus”
Prantsuse klassiku Honoré de Balzaci pihtimuslik kiriromaan armastuse loovast ja hävitavast jõust, keelatud armastusest. Kirjaniku tähelepanu on keskendunud naiseloomuse kahele küljele – naine kui pühak ja naine kui armuke. Esimest esindab tundehell ja ennastohverdav prantslanna proua de Mortsauf, puhas ja suursugune nagu liilia, teist kirglik, kuid kaalutlev inglanna leedi Dudley. Raamat sarjast Klassika
“Liivaloss”
Kooliõpetaja Bill Mori ja tema naise rahulik elu saab häiritud, kui üks noor naine, Rain Carter, tuleb koolimajja direktori portreed maalima. Mor, kes hellitab lootusi poliitikaga tegelema hakata, annab endale aru uutest ihadest. Tema teismelised lapsed ja naine püüavad võõrast eemale tõrjuda. Tekib Murdochi romaanidele omane suhete sasipundar, millest keegi ei saa väljuda endisena.
“Liivalossitüdrukud”
Kuidas saab poolteist miljonit inimest surra, nii et mitte keegi ei tea? Vastus on lühike ja tegelikult väga lihtne. Nad tuleb tappa pärapõrgus. Aastal 1915 saabub Süüriasse Aleppo linna äsja õenduskursuse lõpetanud Elizabeth Endicott. Algelise keeleoskuse ja halastajaõe diplomiga noor naine alustab tööd vabatahtlikuna, kes jagab toitu ja annab arstiabi Armeenia genotsiidi eest pagenutele. Pagulaslaagris […]
“Liivaraamat. Shakespeare’i mälu”
„Liivaraamat“ ja „Shakespeare’i mälu“ on Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. „Liivaraamatut“ pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks. Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava […]
“Liivi kirjakeel”
Raamat tutvustab liivi kirjakeele kujunemislugu, koondades kõik siiani teadaolevad liivi kirjakeele allikad alates esimestest 19. sajandil valminud raamatutest kuni tänapäevani välja. Iga allikas on vaadeldud kahest vaatevinklist – raamat esitab nii iga allika valmimise ajaloolist tausta kui ka keeleliste üksikasjade analüüsi, mis kokku moodustavad ühtse terviku. See lubab aga konkreetselt, kuid samas ülevaatlikult aru saada […]
“Liivimaa ajaloo lühiülevaade”
Dionysius Fabriciuse “Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610” ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsenud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena […]
“Liivimaa jutud”
Juttudekogu pealkiri viitab asjaolule, et juttude tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähenduses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab sündmusi 14. sajandil, viimane peaaegu tänapäeval. Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isamaaline-liivimaaline motiiv. Linna värava taha jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell, väejooksik Poola sõjaväest, «metsavend» pärast Põhjasõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud sakste toapoiss, Liivimaale […]
“Liivimaa kroonika II”
Järelsõna Kroonikate ehk ajaraamatute avaldamine on meie keeles alles vähe kultiveeritud ala. Peale Läti Hindriku kroonika ei olegi meil õieti veel muid sarnaseid ajaloo-allikaid ilmunud. Eesti kirjanduses on puudunud tänini veel niihästi Rossowi ja Hiärni kui ka Relchi meile nii tähelepandavad tööd. Ja ometi sisaldavad need ajaloo-allikad huvitavaid ning kindlaid tõsiasju meie kodumaa mineviku tundmaõppimises. […]
“Liivimaa neitsi”
Möödunud aastasajad, mida nimetatakse kirjutatud ajalooks ja mis kätkeb endas kultuuri ning haridust, on toonud endaga kaasa lõputuid verevalamisi ja vägivalda. Mälestused verest ja julmusest hägustuvad pikkamööda ja kaovad aegade hämarusse. Alles jääb kultuur, mis on ühtlasi rahva kollektiivne mälu. Üks kultuurikiht on kasvuks teisele ning areneb edasi, nii saab see kestma seni, kuni kestab […]
“Liivimaa provintsi kroonika”
Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–1600) alamsaksakeelne „Liivimaa provintsi kroonika“ (trükitud 1578, 1584) on aastasadu kujundanud nii Eesti- kui Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid, millest saab lugeda ka 16. sajandi Tallinna põnevat ja usaldusväärset lähiajalugu, mille pani kirja pastor […]
“Like Water in Wild Places”
The stories and legends of the Bushmen were told to Conrad when he was twelve years old. He was on a hunting trip with his father, Jack Hartmann, a brutal but confused man who “gave” Conrad an old Bushman to teach him the ways of the land. Bastiaan taught him not only about the beasts […]
“Lilled ravivad. Tervendav õieteraapia”
Häälestu lillede tervendavale jõule Õietilgad on looduslikud ravivahendid, mis tasakaalustavad meelt, keha ja hinge. Neid valmistatakse õisi päikese- või kuuvalguse käes allikavees ujutades. Õietilgad mõjuvad meie võnkeenergiat suurendades, kuni see vastab lille võnkesagedusele. Õietilgad paneks keha nagu heaolust ümisema. “Lilled ravivad” on õietilkade abil tervendamise teerajaja Barbara Olive´i esimene raamat. See tutvustab enam kui 150 […]
“Lilleõite keel ja meel”
Maalehe Raamat Sisukord Lillelõhn Lillede keel Lillede õige lõikus Lõikelillede jahutus ja säilitus Lillede hoidmine vaasis Tähtsamate lillede erinõuded vaasis säilitamisel
“Lilleseaded läbi aasta. Ideid kevadeks, suveks, sügiseks ja talveks”
Kevad, suvi, sügis ja talv – lilleseade pakub kõigiks aastaaegadeks imeilusaid võimalusi oma kodu kaunistamiseks. Paljude lilleseade-alaste kirjutistega tuntuks saanud Sieglinde Holl on selles raamatus toetunud looduse muutumise värvidele, vormidele ja materjalidele. Kevadel domineerivad kollased toonid, kombinatsioonis suur hulga rohelisega, suvi torkab silma oma õite- ja värviküllusega. Sügisel on tähelepanu keskpunktis vilja- ja puuviljakaunistused ning […]
“Limonaadid, suvejoogid & sorbetid”
Raamatust leiate: ideid puuviljaste ja värskete limonaadide, boolide, sorbettide ja granitade valmistamiseks; retsepte alates klassikalisest sidrunilimonaadist ja maasika-granitast kuni granaatõunasorbeti ning matcha-kurgiboolini; õpetusi, mis muudavad jookide ja sorbettide valmistamise lihtsaks.
“Lincoln kaalukojas”
Sari: Nüüdisromaan Veebruar 1862. Ameerika kodusõda on kestnud vähem kui aasta ja president Abraham Lincolni üheteistkümneaastane poeg Willie on raskesti haige. Surm saabub mõne päeva jooksul ning Willie sängitatakse puhkama Georgetowni kalmistule. Kaasaegsete kirjelduste järgi käib leinast murtud president korduvalt üksinda krüptis poja surnukeha juures istumas. Niisugusele ajalootõele rajab autor ebatavalise, üleloomuliku sündmustiku: Willie Lincoln […]
“Linda Petti köök. Lihatoidud”
Linda Petti (1918-2000) rõhutas sageli, et ta sündis ja kasvas armastatud Eesti Vabariigiga ühel ajal. Tema lapsepõlv möödus Põltsamaa lähistel Nurga külas kolmelapselises perekonnas. Tööd alustas ta Suure-Jaani puhvetis ettekandjana, seejärel töötas Ristil teemaja ning Haapsalus kohvik-restorani juhatajana. Sealt siirdus ta Keila söökla kalkulaatoriks ja edasi pealinna restorani Kaukaasia direktoriks. 1971. aastal lõpetas ta Tallinna […]
