“Mälestused”
“… Mu mälestustes pole ühtegi sündmust, mis vääriks igaveseks säilitamist. Kuid aine väärtus pole ainus õigustus salvestise tegemiseks. Kui vaid saaks seda, mida keegi on tõeliselt tundnud, muuta teistele tunnetatavaks, siis oleks see kaasinimestelegi tähtis. Kui neid mälus kujunenud pilte õnnestub sõnade abil välja tuua, siis väärivad need endale igatahes kohta kirjanduses. Nii pakungi oma […]
“Mälestused”
Perekonnanimi Tarand Eestis erilist tutvustamist ei vaja. Meelde tulevad filoloog, luuletaja ja Vorkuta vang Helmut (1911–1987), geograaf, Antarktika-uurija ja poliitik Andres, pikaajaline Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Mari, vastne eurosaadik Indrek ja praegune “Sirbi” peatoimetaja Kaarel. Ajalooõpetaja Leida Tarandit (1907–1984), kes oli Helmuti abikaasa ja Andrese ema, teavad ehk peamiselt tema kunagised õpilased. Viimastel eluaastatel pani […]
“Mälestused”
Kui kadunud Soome marssali mälestuste olulisem osa – teise maailmasõja eelsed aastad, talvesõda, jatkusõda ja Soome irdumine sõjast – käesolevas raamatus marssali otseste pärijate loal ja soodustusel astub eestikeelsena lugeja ette, olgu tõlkijal lubatud heita põgus pilk Mannerheimi isikule tema mälestuste esimese osa sündmuste taustal, mis kahjuks ei mahtunud eestikeelse väljaande raamidesse. …
“Mälestused” II osa
“Mälestused II” moodustavad minu 1973. a. ilmunud “Mälestused I” kronoloogilise jätku. Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil saabusin põgenikuna Eestist Saksamaale. … Ilmar Raamot
“Mälestusi 1933-1953”
Tiibade kasvamise aastad. Käesolev raamat on Oskar Kruusi (sünd. 1929. a.) memuaaride algusosa, mis jutustab õpinguaastatest Otepääl ja Tartus. Tartu Ülikoolis on autori kursusekaaslaste hulgas ka Lennart Meri, Lembe Õngo-Hiedel, Ardi Liives, Olaf Utt jt avalikus elus silmapaistnud isikuid. Meenutatud on nii anekdootlikke juhtumeid kui ka tõsiseid probleeme. Autori mälestuste hilisemad osad on juba varem […]
“Mälestusi Alutaguselt”
Juhan Lasman on sündinud 1928. a. 40 fotograafia-aastasse mahub 15 isikunäitust, Kohtla-Järve linna fotoklubi asutamine ja selle juhendamine 25 aasta jooksul, Eesti esimese lastefotostuudio Silbet asutamine ja selle juhendamine 17 aasta vältel, osalemine enam kui 200 fotonäitusel ja konkursil, nende seas 68 rahvusvahelisel näitusel. Koos Kohtla-Järve linna fotoklubi liikmetega korraldati Eesti esimene fotoklubide kokkutulek ja […]
“Mälestusi Johannes Käbinist”
Eesti NSV juhtivat tegelaste elu ja tegevuse kohta teadis avalikkus põhiliselt vaid seda, mida lasi paista kommunistliku partei kontrolli all olev ajakirjandus. See näis koosnevat peaaegu ainult nii sisult kui ka vormilt ette kirjutatud rituaalide täitmisest. Ka hiljem on vaid mõni üksik neist soovinud oma eluteele tagasi vaadata või leidnud tähelepanu kunagiste kolleegide vähestes mälestustes. […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest”
Üks kõigi aegade silmapaistvamaid lüürikuid ja esimesi armastuslaulikuid ANNA HAAVA sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Pala vallas Haavakivi veskitalu omaniku tütrena. /—/ Erakliku loomuga ja pealetükkiva maailma vastu tõrgeski luuletaja on isikuloolist ainest kasutanud oma ainsas jutukogus ning kauaks ajaks käsikirja jäänud autobiograafilises jutustuses “Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest” (Tartu, 2006). Esmakordselt ilmudes saadeti see nüüd […]
“Mälestusi Leninist ja Rasputinist”
Teffi (kodanikunimega Nadežda Lohvitskaja) oli XX sajandi alguse Vene humorist ja näitekirjanik. Nii on ka nendes mälestuses nii kurikuulsaid tegelasi kui Lenin ja Rasputin esitatud pigem läbi huumoriprisma, olgugi tõsiseid teemasid käsitledes. Hilisemate sündmuste valguses omandavad tema kirjeldatud olud ja inimesed kahtlemata süngema varjundi, kuid suure pildi paremaks mõistmiseks annavad oma panuse ka need terava […]
“Mälestusi taimedest”
Uku Masingu lood taimedest, kes on luuletajale andnud tahtmist elada, sisaldavad rohkem, kui lihtne kirjeldus lehtedest, vartest ja kasvukohtadest. Üksindus või ettevaatlik suhtumine kaasinimestesse ei tee küll igaühest rohelise udu vangi või rohenäppu, kuid avab mõnelgi juhul silmad meie kõrval eksisteeriva teise maailma suhtes. Või lubab astuda korraks teise maailma ja vaadata inimesi ja nende […]
“Mälestusi Tartu Ülikoolist (17.-19. sajand)”
TRÜ professori, filoloogiadoktor Sergei Issakovi koostatud mälestustekogumik sisaldab Tartu ülikooliga seotud olnud isikute (näit. J. W. Krause, G. J. Schultz-Bertram, N. Pirogov, V. Veressajev) kirjutisi õppetööst ülikoolis, õppejõududest ja üliõpilastest ülikooli algusaastatest kuni XX sajandi alguseni. Fotodega illustreeritud raamatus on veel Sergei Issakovi eessõna «Tartu ülikool memuaarkirjanduses», kommentaarid ja kogumikus esinevate isikute register
“Mälestusi tormiselt teelt”
Mõni aasta tagasi tuhaurnis kodumaa mulda puhkama toodud Eesti iseseisvuse eest võitleja, üks vaba Eesti riigi ülesehitajaid ja paguluses selle järjepidevuse kandjaid AUGUST REI sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Kurla külas, õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Novgorodi gümnaasiumis ning Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. /—/ August Rei oli Eesti Vabariigi 11-st riigipeast ainus, kes pääses Nõukogude haardest […]
“Mälestusi”
Käesolev kogumik sisaldab kolm eesti kirjandusklassiku memuaarteost “Vanad teerajad”, “Talvised teed” ning “Läbi tuule ja vee”, milles autor pajatab oma lapsepõlvest ja esimesest kooliaastast. Illustreerinud Asta Vender.
“Mälestussammas”
See süžeelt kaleidoskoopiline teos peegeldab jaapani intelligentsi siseheitlusi Teise maailmasõja aegsel murrangulisel perioodil. Pääsu otsimisel sellest ummikust, millesse Jaapani on viinud valitseva ladviku pime ahnus ja kogu rahvale sajandeid sisendatud surmafilosoofia, seisab maa sool teelahkmel, kas ühineda vaenlasega kokkuleppele jõudnud valitseva klassiga või kutsuda rahvast üles reaktsiooni vastu otsustavalt võitlema.
“Mälestuste otsija”
Selle kogumiku juttudes on püütud läbi valgustada keskklassi, kes nädalalõppudel otsib pelgupaika moodsas Barranco suvitusrajoonis ja selle elegantsetes restoranides, et unustada vaesust, osmikuaguleid ja gerriljat, mis minu kodumaal visalt edasi tungib, sest veel ei teadvusta me enesele oma väärtusi ega rolli selle mandri ajaloo kirjutamisel. Loomingu Raamatukogu 23/1992
“Mälestuste radadel 1.-4. osa” 4 raamatut
Johan Kõpp (1874-1970), omaaegne Tartu Ülikooli rektor, oli sajandivahetusest kuni Eesti Vabariigi anastamiseni kirjamehe, seltsitegelease ja kirikujuhina kaastöötaja väga paljudes Eesti elu sündmustes. Ta oli Eesti Asutava Kogu liige. J. Kõpu neljakõitelist memuaarteost “Mälestuste radadel” võib julgesti nimetada kultuurilooliseks entsüklopeediaks, milles erakordse detailirikkusega jutustatakse sajandivahetuse olustikust ja ühiskondlikest sündmustest. Autor maalib isikupärased portreed kümnetest ja […]
“Mälestuste radadel III”
Saateks “Mälestuste radadel” III tuleb, et jätkata eelmistes köidetes alustatud ja käidud teekonda. Oma rännakul olen jõudnud ajani, mil õpingud olid lõpetatud ja enesele seatud sihtide saavutamiseks tuli “astuda ellu”. Tee viis mind nüüd Palamuse ja Pärnu kaudu Laiusele 13 aastaks elukutseese ja ametisse, milleks olin valmistunud. Selle köite lehekülgedel peaks kajastuma elu ja olukord […]
“Mälestuste radadel” I-IV
Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane JOHAN KÕPP sündis 9. novembril 1874 Viljandimaal Holdre vallas kutsari pojana. /—/ Johan Kõpp oli üks neid suuri eestlasi, kes alates 19. sajandi viimasest kümnendist mõjutasid ligi 50 aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut, Eesti aja- […]
“Mälestusteta maja”
On aasta 1938, laulupeoaasta. Ühes Eesti väikelinnas on loomulikult käimas kibekiire ettevalmistustöö, sest naiskodukaitsjad sõidavad Tallinna peo korraldamises abistama. Siis aga raputab linnakest midagi täiesti ootamatut: oma majast leitakse vaikselt pensionipõlve veetva härra Sandersoni laip. Tegu paistab olevat enesetapuga, aga asja uurides leiab kohalik politsei nii mõnegi kummalise asjaolu. “Mälestusteta maja” saavutas kirjastuse Tänapäeva 2008. […]
