“Pilte kadunud maailmast”
Krahvinna Maria Kleinmicheli ajaloofaktidele tuginev mälestusteraamat viib lugeja möödunud sajandi teise poole ja käesoleva sajandi alguse Vene õukonnaellu. Autoril on eredaid mälestusi kokkupuuteist paljude Euroopa poliitikategelaste, Venemaa tsaaride Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II ning Saksa keisri Wilhelm II, Austria keisrinna Elisabethi ja teiste kroonitud peadega. Ta on läbi elanud 1905. ja 1917. aasta sündmused […]
“Piltkudumid. Lihtsad mustrid algajale kudujale”
Õppige täiesti oma, kordumatu piltkudumi tegemist ja valige enam kui 50 värvika motiivi hulgast. See lihtne raamat selgitab kõike vajalikku, mida teil on tarvis teada võrratu kaunistatud kudumi ja lisandite valmistamiseks nii endale kui oma perele. Selgitatakse kõiki olulisi vahendeid ja tehnikaid, alates silmuste loomisest ja uue lõnga ühendamisest kuni rõiva lõpliku viimistlemiseni. Tegevust järk-järguliselt […]
“Pilvedel hõljumas”
Kaks vananevat sõbratari võtavad üüriliseks noormehe, kes nende ellu saatuslikke muutusi toob. Üllatava lõpplahendusega romaan on mitmekihiline ja näitab inimloomuse keerukust. Henry Troyat, tuntud prantsuse kirjanik, on sündinud 1911. a. Moskvas armeenia päritolu vene kaupmehe perekonnas ja tema tegelik nimi on Lev Tarassov. Perekond lahkus Venemaalt 1918.a. ja asus elama Prantsusmaale. Henry Troyat on Prantsuse […]
“Pilvedesse poodud lind”
Teie ees olev raamat koosneb kirjadest, mis olid algselt adresseeritud vaid omastele ja lähedastele tuttavatele, valminud viimase kahe aasta jooksul. Need ei ole päris tavalised kirjad, sest kirjutajaks on inimene, kes end muul moel väljendada (rääkida, žestikuleerida) ei saa. Neid kirju võiks ka mõttekäiguks või -lennuks kutsuda. Esimestes kirjades, mis valmisid kolme täiesti tummana veedetud […]
“Pime ja valge”
… Arneri loomingu sõlmprobleemi moodustab võimu ja vaimu, aktiivse ja passiivse vastuolu ühiskonnas ja üksikindiviidis. Tema teoste kangelane on tihti (positiivsele või negatiivsele) teoinimesele vastandatud (positiivne või negatiivne) antikangelane, absoluudiotsinguis vaevlev enesepiinaja. Tema ainukäsitlust iseloomustab reaalsuse ja müstika seostamine ning äärmuseni komprimeeritud sisemonoloogi meisterlik kasutamine, mis ilmneb ka käesoleva valimiku palades. – A.R. Loomingu Raamatukogu […]
“Pime muusik”
Lugu Edela-Venemaa jõukas perekonnas sündinud poisist, kes on küll pime, kuid samal ajal üliandekas muusik.
“Pime öökull”
Sadeq Hedayat (1903‒1951, pärsiapäraselt Ṣādeq Hedāyat) on üks kuulsamaid ja omapärasemaid 20. sajandi Iraani kirjanikke, üks esimesi, kes hakkas sealmail senise klassikalise kõrgstiili asemel kasutama rahvalikke väljendeid ja vahel ka lausa rahvakeeles kirjutama, lõhkudes nii klassikalise kirjakeele konventsionaalsust. Hedayat oli teerajajaks nüüdisaegsele pärsia kirjakeelele ja alusepanijaks pärsiakeelsele novellile. Suurima kuulsuse saavutas Sadeq Hedayat psühholoogiliste sümbolnovellide […]
“Pime palgamõrvar”
Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi 2000. aastal Bookeri auhinna võitnud romaan on ühteaegu meeleline armastuslugu, osavasti komponeeritud põnevusjutt ja suurepärane oma aja peegeldus. Kujutlege monarh Agha Mohammed Khani, kes käsib Kermani linnas elanikonna tappa või pimedaks torgata – ilma ühegi erandita. Tema pretoriaanid asuvad energiliselt tööle. Nad rivistavad inimesed üles, löövad täiskasvanutel pea maha ja torkavad […]
“Pime palgamõrvar”
Margaret Atwoodi kümnes romaan “Pime palgamõrvar” (2000) on pälvinud Bookeri preemia. Ajakiri Time nimetas teose aasta parimaks raamatuks. “Pimeda palgamõrvari” peategelased on eakas Iris ning tema vahetult pärast Teist maailmasõda enesetapu sooritanud õde Laura. Põdura naise tagasivaade kunagistele sündmustele ja suhetele põimub õe kirjutatud kultusromaaniga “Pime palgamõrvar”. Teos jättis Irise eluks ajaks kuulsa õe varju. […]
“Pimeda mehe aiad”
Mõnikord vaatas härra Koi oma klaaskuulikest. Vaatas, kuidas see seitsmevärvilise helgi tema peopesale jätab, ning talle meenus – selgelt, ent justkui kuuli hämarast sügavast -, miks see kõik nii on läinud, tema elu, see tähendab, ja ometi näis, et miski on ununenud, miski väga oluline on ununenud. Aga nagu kordi varem, peab härra Koi nüüdki […]
“Pimedad juurdlused”
Kurjategijad, kes viimaks kohtu ette jõudsid. Sellest raamatust võib lugeda, kuidas mõrvar tabati aastaid hiljem, mil kõik juba uskusid, et ta jääbki karistamata. Mõned neist on kurikuulsad: näiteks Dennis Rader, tuntud ka kui BTK. Sarimõrvar, kes allkirjastas nii mõrvapaigale jäetud sõnumeid. Lühend tähendab lahtiseletatult “Bind, Torture, Kill” ehk “seo kinni, piina, tapa”, mis oligi tema […]
“Pimedus”
Nüüdisromaan Prantsuse kirjanik ja filmirežissöör Jeanne Labrune on sündinud 1950. aastal. Ta on kirjutanud mitmeid filmistsenaariume, teiste seas kahasse Tom Stoppardiga Eestiski nähtud Roland Joffe linateosele “Vatel”. “Pimedus” on Labrune´i esimene romaan. Thomas ja Marie astuvad tunnelit mööda edasi. Silmad veel päikesest pimestatud, ei näe nad midagi muud peale õitsva rapsipõllu ereda laigu tunneli teises […]
“Pimeduse aja algus. Kuidas kristlased hävitasid klassikalise maailma”
Muistses ja uhkes Harrani linnas ei nõustunud kohalikud ristiusku vastu võtma. Seepeale raiuti nad tükkideks ja nende ihuliikmed riputati piki linna peatänavat üles. Aleksandrias rebisid fanaatikud elatanud naisfilosoofi ja matemaatiku Hypatia kaarikust ning peksid ta surnuks. Veidi varem olid kristlased tunginud linna suurimasse templisse ja selle maatasa teinud, purustades maailmakuulsad skulptuurid ning hävitades kõik, mis […]
“Pimedusega löödud”
See põnev lugejat teadmatuses hoidev romaan, mille sündmustik toimub Georgias talupoeglikus Granti maakonnas, tutvustab lugejale võluvat lastearsti ja vägivaldsete surmajuhtumite uurijat dr Sara Lintonit ning siin põimuvad vahe pinge, suurepärased tegelaskujud ja tõepärane keskkond. Slaughteri romaan on leidnud laiemat kajastamist ajakirjades Variety ja Publishers Weekly, samuti internetis ning on kogunud juba ette kõmulisi kiidulauseid. Sari: […]
“Pimeduses kulgeb tee”
Koolitüdruk Karita pageb kodust ning sõidab veebitutvuse ajel salaja Afganistani. Mõnda aega annab ta endast märku, kuni side katkeb. Kui Karita ema Marion oma 16-aastase tütre jälil Kabuli sõidab, ei aima ta tegelikult, mis seal eest ootab. Ema tutvub paljude abivalmis inimestega, tänu kellele avastab ta nii mõndagi nii tütre kui ka enda kohta. Marioni […]
“Pimend”
Pimedana sündinud tüdruk Haili kaotab viieaastaselt vanemad ja ühes sellega saab ta võime näha, ainult et see ei ole tavaline nägemisvõime. See on vaimutaolise Monika kingitud võime, millega Haili näeb palju rohkemat kui tavalised inimesed – astraaltasandit. Vastutasuks peab ta Monikat aitama, elama öösiti salaelu, millest ta ei tohi rääkida isegi oma ainsale sõbrale. Haili […]
“Pimesikumäng”
Müncheni luksushotellis tapetakse äsja Kaliningradist saabunud venelanna. Samal hommikul hukkub traagilises autoavariis üks Interpoli juhtivtöötajatest. Kuid see on alles suure mängu algus…Kolme riigi eriteenistuste agendid sõidavad väikesele saarele – turistide paradiisi Mauritiusele-, kus keegi tundmatu on otsustanud maha müüa endise Saksa DV luurearhiivi salajased dokumendid. Teiste hulgas saabuvad kohale ka vene välisluure tippspetsialistid – end […]
“Pimestus”
1935. aastal ilmunud “Pimestust” võib kahtlemata pidada Elias Canetti läbilöögiromaaniks. Fašistlikul Saksamaal keelati raamat kohe ära ja nii õnnestus autoril tükk aega varju hoida. Romaani peategelane Peter Kien on neljakümneaastane filoloog ja sinoloog, kelle kirg on hiina keel ja raamatud. Kienile kuulus linna kõige tähtsam raamatukogu, kus oli üle 25000 raamatu. Kui vanad keeled ja […]
“Pimmi. Üks haldjajutt”
Nad seisid sõõris ta ümber. Paksuke plika tönnis suurel häälel ja hõõrus pontsaka käega tüsedaid pisaraid põskedel poriks. Veel üks tilluke tihkus ja üks nooruke nuutsus, ka poisid seisid sõnatuna, nii mõnelegi otsaesine kipras nagu sügavast mõttest või raskest ülesandest. “Jätke juba järele,” noomis Askeldaja Onu, “mul kukuvad kõrvad peast.” Kukkugu, olekski õiglane, mõtlesid mõned […]
“Pinge. Unter Spannung. Saksa ekspressionism Eesti Kunstimuuseumi kogust”
Näitus “Pinge. Saksa ekspressionism Eesti Kunstimuuseumi kogust” tutvustab Eesti ühte kõige olulisemat väliskunsti kogu. Ükski teine 20. sajandi modernismi vooludest ei ole Eesti sedavõrd hästi ja rahvusvaheliselt mainekalt esindatud kui Saksa eskpressionism. Sellise nimeka kollektsiooni kujunemise taga on Eesti kunstikogujad ja kunstnikud. Arvestades seda, kuivõrd erandlik oli modernistlik kunst siinsete baltisakslaste kogudes, väärib omaette esiletõstmist […]
