“Raamatumõtted”
Anne Valmas on Tartu Ülikooli lõpetanud eesti filoloog, kelle kitsamaks erialaks sai raamatukogundus ja bibliograafia. Sel alal on ta terve elu töötanud, pidades erinevaid ameteid mitmes raamatukogus. Tööelu algas Keila Linnaraamatukogus, kuid pikemat aega töötas ta Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus, Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Akadeemilises Raamatukogus, kus juhatas väliseesti kirjanduse osakonda, aastatel 1998-2003 oli raamatukogu direktor […]
“Raamatupidamise seadus”
Märksõnaline sisujuht Raamatupidamise Toimkonna juhendid 1-6 ja 8-12 (raamatus on allajoonimisi)
“Raamatuvaksik 2/1990”
Selles numbris Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu pöördumine maailma kõikide laste poole. Tragöödia raamatukogus. Mis on hea laste- ja noorsookirjandus? R. L. Stevenson: Raamatud, mis mind on mõjustanud Muinasjutte, luuletusi, jutte BIB – Mis see on? Miniraamat “Vürst Kakaduu” Värviline seinakalender 1991. aastaks
“Raamatuvaksik 3/1990”
Sisukord – R. K. Steiger. Lugemisharjumusest – A. Hovhannesjan. Raamat ühe põlvkonna süüst – F. Savater. Muinasjutu maailm – A. Jaaksoo. Raamat valetajast Jakobist – H. Visnapuu. Jõuluöö – Kuidas lund hakkas sadama. Jaapani muinasjutt – Jäised mustrid. Korea muinasjutt – H. Visnapuu. Sulase poja sünd – A. H. Tammsaare. Jõulupuu – P. Leevi. Kuuske […]
“Rabalinnu hõik”
Roosa: Loll! Tütar! Kas sa ise aru ei saa… Leontiine: Millest… Roosa: Küll sina oled alles tossike! Võib-olla tuli kosja…! Leontiine: Mis! Kellele? Sulle? Roosa: Võib-olla mulle jah. Ah mis mina vana inimene… Minu aeg on möödas. Aga sulle! Leontiine: Mis pagana kosilased! Kuradi… Kibekiirel heinaajal, kus iga minut kallis… Mingisugune võõras vanamees. Roosa: Ja […]
“Radetzky marss”
Austria proosakirjaniku ja publitsisti Joseph Rothi (1894-1939) “Radetzky marss” (1932) on kriitilis-iroonilise hoiakuga ja mõnikord ka pisut nukravõitu alatooniga romaan, milles vaheldumisi tagasipõigetega minevikku antakse pilt elust Austrias I Maailmasõjale eelnenud aastatel ning ühtlasi vana monarhia lõpust von Trotta suguvõsa kolme põlvkonna kaudu. Kui muusikapala sümboliseerib “Radetzky marss” selle monarhia sajanditepikkust hiilgust ja läbib juhtmotiivina […]
“Radioaktiivsus”
Radioaktiivsuse uurimisel on suur rahvamajanduslik ja teaduslik tähtsus. Radioaktiivsuse tundmaõppimine võimaldas tungida sügavamale aine ehituse saladustesse, läheneda Maa päritolu ja ea kindlakstegemisele, vallutada tegelikult aatomienergia, avastada uusi keemilisi elemente jne. Küsimus, kuidas ja millest on ehitatud kõik ained looduses, huvitas inimesi juba igivanadel aegadel. Muistse Kreeka mõtteteadlased oletasid kaks ja pool tuhat aastat tagasi, et […]
“Raeapteegi lugu”
“Raeapteegi lugu” on köitvalt kirjutatud aja(loo)raamat Raeapteegist, Tallinna vanalinna kultuuripärandi ühest nurgakivist. Autor viib lugeja neisse kaugetesse aastatesse, mil raeapteeker oli siin linnas ainuke kindel abimees võitluses Musta Surma ning teiste hirmsate taudidega. Oleme hetkes, mil rohuteadlane Johann Burchart Belavary de Sykava väärikalt oma pruudiga Suurgildist Püha Vaimu kirikusse sammus, kui kustus viimane tungal katkusurnute […]
“Raevu päevad 2: Sissetung pimedusest”
Sündmuste horisont 78 Koostaja: Veiko Belials Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Sisukord Eessõna asemel Aleksandr Batšilo. Maja künkal Vitali Abojan. […]
“Raevu päevad”
Sündmuste horisont 69 Koostaja: Veiko Belials “… inimesed – koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks…” Need read sobivad hästi motoks kogumikule, mis koosneb peamiselt sel sajandil vene keeles kirjutatud lühijutte ja jutustusi. Erinevalt eelmistest kogumikest (“Me armastame Maad” 1 […]
“Raevukas Carter”
Sellest raamatust leiate teise loo John Carteri imelistest seiklustest elu ja surma jumalanna Issa valdustes, tema lootusest kohtuda oma pojaga ja vabastada Issa vangistusest oma poja ema, veetlev Heeliumi printsess Dejah Thoris.
“Ragtime”
Doctorow´ “Ragtime” ilmus 1915. aastal ning juba kuus aastat hiljem anti see välja ka eesti keeles. Pseudoajaloolise romaani tegevus toimub möödunud sajandi alguse ja Esimese ilmasõja vahel New Yorgis. Doctorow´ arvates ei ole enam selliseid mõisteid nagu ilukirjandus ja mitteilukirjanus. On vaid narratiiv, mille loomisel on kirjanik vaba. Romaanis põimub kolme väljamõeldud Ameerika perekonna ning […]
“Raha Mariale. Tulekahi”
Võttes pikkades ja katkendlikes mõtisklustes läbi terve elu kõigi tema kurvide ja käänakutega, jõudis Ivan välja ühele tulemusele. Selleks, et inimene võiks end tunda elus talutavalt, tuleb olla kodus. Just: kodus. Kõigest kõige enne – kodus, mitte majuline iseeneses, omaenese sisemises majapidamises, kus kõigel on oma kindel, ammust ajast sisse seatud koht ja amet. Ning […]
“Raha meie elus”
Olin viieaastane, kui ema usaldas mulle rahatähe, mille peale oli trükitud üks kroon. Sada marka ja saatis mind üle tänava poodi. Kaasa sain õpetussõnad üle tee minemise, vajaliku kauba, rahakulu, tagasisaadava raha hulga ja selle hoolika hoidmise kohta. Kõige olulisem oli arvatavasti ära öeldud mulle kaasa antud kirjas, mille pidin poetädile ette näitama. Ju ma […]
“Raha-augu jutud”
Raha leiutamisest saadik on inimesed unistanud ootamatult sülle sadanud rikkustest. Pole ime, et paljude rahvaste muistendites ja pärimustes kroonib peategelase pingutusi pilgeni täis rahapada, kullakirst või koguni aardekamber. Erandit ei kujuta ka meie esivanemate jutulaegas, millest kullakarva valiku kogus ja koostas Matthias Johann Eisen juba enam kui saja aasta eest. Laias laastus võib alljärgnevad lood […]
“Raha”
Sa maksid kaupluse kassasse raha ja said selle raamatu. Toimus tavaline ost. Kuid mõtle järele, mis juhtus! Mispärast anti sulle mõne väikese metallketta või värvilise paberilehe vastu nendest täiesti erinev ese? Mispärast on sul võimalik sama raha eest saada ükskõik milline tuhandetest kaupluse riiulitel asuvatest esemetest või minna kinno, sõita autobussiga, saata telegrammi? Missugune võim […]
“Rahakratid”
Eesti kroon 1992-2002. “Ühel päeval otsustasin – kõik, enam panka ei lähe. Hakkan ise pangaks. Teen nii, et inimesed ise tulevad oma rahaga minu juurde,” rääkis Safrani laenukontori omanik Sergei Belokon. Ja inimesed tulidki. Safranisse tõi raha ligi 400 inimest, kokku 24 miljonit krooni. Safrani kuritahtlik pankrot võttis neilt võimaluse seda raha eales enam näha. […]
