“Sõjajumal Carter”
“Kui ma vahel näin uhkustavat oma võitlusosavusega, siis palun ikka meeles pidada, et võitlemine on mu elukutse. Ja nii ma olengi uhke selle üle, et kahel planeedil pole kunagi leidunud suuremat sõjameest kui Heliumi prints John Carter.” “Kohtunikud,” lausus ta, “käesoleval juhul ei saagi olla kahesugust otsust. John Carter ei või kauem olla Heliumi printsiks…” […]
“Sõjakeerises ja vangilaagris”
Mälestusteraamatu peategelane Elmar Vanakaevu mobiliseeritakse 1944.a juulis Saksa sõjaväkke, teenib lennuväljadel Eestis, Saksamaal ja Taanis, on õhutõrjekahuri sihtur ning 20. Eesti SS-diviisi tagavarapataljonis miinipildur. Järgnevad vangilangemine Tšehhoslovakkias ja laagriaastad N. Liidus. Elmar Vanakaevu on raamatu autori prototüüp.
“Sõjakeerises”
Kaardiväe-kindralleitnant Lembit Pärn. Mälestused. … Pärast järelemõtlemist otsustasin kirjutada, kuidas minusugusest eesti külapoisist mees sai, jutustada tähtsamatest etappidest sõjaväeteenistuses ning rääkida sellest, kuidas mind Suure Isamaasõja raskeil aastail saatus eesti rahvaga eesti rahvuskorpuses kokku viis. Loomulikult püüdsin ma pikemalt kirjutada eesti korpuse meeste tublidest tegudest, kes sõjas saksa fašistide vastu kodumaa eest võideldes kaardiväelaste aunimetuse […]
“Sõjalaevad”
Neil kaugetel aegadel, mil tehti algust maaharimise ja ehitamisega, hakati ka merd sõitma. Veesõidukid olid tollal tähtsaimad veovahendid – nendega veeti kaupa ning nendel siirduti asustamata randadele ja saartele. Et vanaaja kõrgkultuurid tekkisid just suurte jõgede kallastel, meresaartel ja rannikumail, ei ole juhus, vaid seaduspärasus. Niisama vana kui laevasõit on ka laevade kasutamine sõjaliseks otstarbeks. […]
“Sõjaline talent”
Orpheuse Raamatukogu nr 47/2020 Tuhandete aastate kaugusel tulevikus on inimkond asutanud meie galaktika ning kõik koolijütsid teavad legendi Christopher Simist, harukordsest sõjalisest talendist, kes kaks sajandit varem päästis inimkonna vaenulike Ashiyyuri planeedilt pärit tulnukate rünnaku eest. Ta oli tähtedevahelise sõja kangelane, geniaalne strateeg ja taktik, kes kõige lootusetumal hetkel organiseeris killustunud inimkonna seas vastupanuliikumis ülekaaluka […]
“Sõjalinnu lugu”
TU-16 “Badger” strateegiline pommitaja ja raketikandja Raamat, mida te käes hoiate, ei ole romaan ega novell, vaid ülevaade ühe külma sõja surmalinnu loomisest ja käekäigust – lugu sõjalinnust, mis teenis Nõukogude Liidu ja hilisema Venemaa õhujõudude relvastuses üle neljakümne aasta, olles seetõttu unikaalne kogu lennunduse ajaloos. Lennuk sai legendiks juba oma eluajal. Selle masina arvukad […]
“Sõjalised prohmakad. Miks ja kuidas on lahinguväljal lüüa saadud”
Raamat käsitleb järgmisi suuremaid teemasid: Väejuhid, kes asjatundmatuse, kogenematuse või lihtsalt suutmatuse tõttu põhjustasid ränki kannatusi oma meestele. Sõjalised operatsioonid, mis olidki määratud läbi kukkuma, sest nende planeerimisel ja luureandmete hankimisel või töötlemisel oli tehtud katastroofilisi vigu. Poliitikute sekkumine, mis on toonud kaasa arvukalt fiaskosid. Katastroofid, mille taga seisab vastase saatuslik alahindamine. Lahingud, mis on […]
“Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale”
Karl Markini (1890-1979) sõjamälestused Esimesest maailmasõjast kajastavad sündmusi Venemaa ja Austria-Ungari rindel Galiitsias 1915. aasta aprillist kuni 1917. aasta juuli alguseni. Saatuse tahtel sattus hariduspõllult Pärnumaalt sõtta kistud koolmeister K. Markin väeosa puhkpilliorkestrisse metsasarvemängijaks, kus leidus teisigi eestlasi. Edasi saadeti ta 293. Ingeri jalaväepolgu koosseisus 1914. aasta oktoobri teisel poolel Austria-Ungarilt äsja hõivatud Galiitsiasse, kus […]
“Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni”
Martin van Creveld (snd 1946) on Iisraeli sõjaajaloolane ja sõjandusteoreetik, kelle sulest on ilmunud paarkümmend raamatut. eesti keeles on Creveldi raamatutest varem ilmunud “Sõja tulevik” (2006) ning “Sõda ja logistika. Wallensteinist Pattonini” (2008). Raamatus “Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni” saab lugeja ülevaate sõjamängudest läbi ajaloo, nende tähtsusest ja kasutamisest sõjalisel väljaõppel ja planeerimisel. Creveld alustab vanast testamendist […]
“Sõjamõtted”
Lugejale / Futurism / Äärmärkused / Sõjamõtted / Sõda ja rahu / Ma vaatlen / Masin masina vastu / Mis sõjast loodetakse / Unistused / Katsumisepäevad / Meelsusest ja vabadusest / Nipped-näpped / Mõtted ja mälestused / Sõjast, õigusest ja teadusest / Õigusest ja ülekohtust / Ameeriklastest / “Tema” / M. Maeterlinck surmast / Usust […]
“Sõjamõtted”
Publitsistikakogumiku “Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale. Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi […]
“Sõjandusest ja kilde minevikust”
Kolonel Georg Leets (1896–1975) jõudis olla oma elu jooksul Eestis nii väljapaistev sõjateadlane suurtükiväe alal kui ka sõjaajaloolane. Lisaks on ta Aleksander Puškini vaarisast Abraham Hannibalist kirjutatud monograafiaga ennast ka laiemalt kultuuriajalukku jäädvustanud. Käesolevas raamatus on valikuliselt avaldatud Georg Leetsi mälestused ja lisaks neile olulisemad sõjateaduslikud ning sõjaajaloo-alased tööd. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja […]
“Sõjapealikud”
Teise maailmasõja erakordne taasesitus. Hitleri, Roosevelti, Churchilli ja Stalini silmade ja mõtete kaudu. Sellal kui nende riikide armeed lahinguväljal kohtusid, olid neli suurt teise maailmasõja juhti – Adolf Hitler, Franklin Roosevelt, Winston Churchill ja Jossif Stalin – tõmmatud psühholoogilistesse duellidesse, millel olid tagajärjed kogu maailmale. Kinofilmi-laadne kaasahaarav jutustus toob kiiresti Whitehalli ja Washingtoni, Kremli ja […]
“Sõjapidamisprintsiibid infoajastul”
Robert R. Leonhardi meelest on sõjanduslik mõte kriisis, sest meil puudub tuleviku sõdade jaoks eluvõimeline doktriin. Nüüd, kus maailm on astunud infoajastusse, ei pea ligemale sajandi jooksul sõjakunstile valgust heitnud printsiibid enam paika. Agraarajastul sündinud ja industriaalajastul lihvi saanud klassikalised sõjapidamisprintsiibid on oma aja suures osas lootusetult ära elanud. Vajalik on radikaalne muutus. «Sõjapidamisprintsiibid infoajastul» […]
“Sõjaromaan”
“Sõjaromaan” on Väino Linna kuulsaima raamatu “Tundmatu sõdur” tsenseerimata variant. Kui “Tundmatu sõdur” 1954 ilmus, järgnes sellele suurem poleemika, sest ühtedele Jätkusõja argist ja karmi iseloomu kirjeldanud raamatu meeldis, teistele aga tundus käsitlus ebapatriootlikuna. Üllaste aadete ja lõputu vapruse asemel tõusid fookusesse raskused, lihtsõdurist tegelaste igapäevane võitlus ja hirmud. Sellele vaatamata oli tegu tsenseeritud tekstiga, […]
“Sõjast”
… Teos, mille need read peavad sisse juhatama, hoidis minu kirjeldamatult armastatud, ent minult ja isamaalt kahjuks nii vara röövitud meest peaaegu pidevas tegevuses viimased kaksteist aastat tema elust. Selle lõpuleviimine oli tema südamesooviks; ent tal polnud kavas seda oma eluajal maailmale avaldada; kui püüdsin teda sellest otsusest kõrvale kallutada, vastas ta mulle sageli pooleldi […]
“Sõjateaduslik testament”
Nikolai Reek (1890–1942) oli Vabadussõja kangelaslik juht, vastuoluline kindral, ambitsioonikas, professioonile pühendunud ohvitser. Kohaliku Napoleonina tuntud mees töötas ka sõjaministrina, kuid ei lahkunud ka siis tegevteenistusest. Tema tööd kaitseväe väljaõppeküsimuste sisulisel korraldamisel, reformimisel ja eestikeelse sõjakirjanduse arendamisel jäid laiema avalikkuse jaoks tähelepanuta ja paljuski unustati hilisemate arengute tõttu. Reegi näol on tegemist eesti sõjakirjanduse pioneeriga. […]
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
“Sokrates”
Nimekate tšehhi kirjanike romaan antiikaja suure filosoofi Sokratese elust.
