“Selles mängus ei hüpata”
Mäng algas sellega, et üks noor kutt on tulnud linna ööeluga tutvuma ja seisab baari ees. Surmasaamiseks on igasuguseid naljakaid võimalusi – pimedas nurgataguses lööb pätt su kohe maha, aga halvasti lõpeb ka katse taksost või poest maksmata jalga lasta. Kõige üllatavam on see, mis juhtub kui peldikus vett satud tõmbama… (taskuformaat)
“Sellest mustast mungast”
Üks olulisemaid murranguid Eesti ajaloos algas reformatsiooni jõudmisega eestlaste maale 1520. aastail. Kõigepealt hakati nn. evangeeliumiusku jutlustama Tallinnas, kus tekkisid katoliku kloostritega ületamatud vastuolud. 1525. aastal saadeti dominiiklased linnast välja ning klooster suleti. Peale selle möllas linnas katk. See on ajalooline tagapõhi sündmustele, mida kujutab Gert Helbemäe romaan. “Sellest mustast mungast” – lugu dominikaani mungast, […]
“Sellest mustast mungast”
Sari: Eesti romaanivara Üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees Saksamaalt pärit noor munk Hinricus on Tallinna dominiiklaste kloostris raskel ajal: linnas möllab katk, varsti algavad usutülid ning 1525. a. suletakse klooster. Hinricus peab rangelt kinni kloostrikorrast, ta ei lase ka maistel tunnetel ennast eksitada. Vaid õilsameelsusest hakkab ta kloostrisse pandud noore […]
“Sellid”
Nad olid kolm saksemat seltsi kassi. Elasid linnas kolmekordses kivimajas, kolmandal ja kõige kõrgemal korra. Juba nende ema oli paremat seltsi ja suurema haridusega kass. Tal oli suur karvane saba ja ta ei söönud soolast liha. Ja all keldris hiiri püüdmas käis ta ainult kord nädalas, sest see oli must töö. Seal või kergesti oma […]
“Sellised nad on… hispaanlased”
Ksenofoobia on seletamatu, kuid igati mõistetav võõrastekartus, milleks arvatavasti põhjuski olemas. Ksenofoobi käsiraamatud juurdlevad vähimagi aukartuseta rahvuste arusaamade ja tõekspidamiste üle ning urgitsevad nende hellades külgedes, püüdes sellele tõvele rohtu leida. Igaühel, kes püüab hispaanlasi mõista, tuleb kõigepealt tunnistada tõsiasja, et hispaanlased ei pea tähtsaks mitte midagi peale üleüldise lõbutsemise. Kui asi pole lõbus, siis […]
“Semiosfäärist”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Valik Juri Lotmani olulisematest kirjutistest. Peeter Toropi järelsõna, mis pakub sissejuhatust Lotmani vaadetesse.
“Sepikoda. Eestisõjakoolid 1919–1940: Inimesed, ideed, institutsioonid”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 11 Monograafia on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst «Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940» 19. sajandi teisest poolest alates oli järjest enam eestlasi Vene keisririigi alamatena omandanud ohvitserikutse. Massilisemalt toimus see aga juba Esimese maailmasõja aastail. Vabadussõjas tunti siiski suurt puudust […]
“September 1939 Poolas ja Leedus. Eesti ohvitser Euroopas”
Seekordne raamat toob originaalsel kujul lugejateni valiku Eesti sõjaväeatašeede ettekandeid Teise maailmasõja eelsest Euroopast ning vahetutest sõjamuljetest Poolas ja Leedus. Kooli ajalooõpikutes domineerib tavaliselt lihtne lause „1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat ja algas Teine maailmasõda“. Kuid … millised riikidevahelised poliitilised käigud ja diplomaatilised manöövrid sellele otsustavale sammule eelnesid ning otseselt ka järgnesid, seda püüdsidki […]
“September”
Kaks vanaprouat hakkavad maikuus kavandama balli, mis peaks toimuma septembris ja tooma kokku kõik Violet Airdile armsad inimesed. Mõte sellest peost tõotab tuua koju tagasi ka hoopis kaugele rännanud pereliikmed. Kõige saladuslikum on olnud kauni Pandora saatus, kes põgenes kodust kakskümmend aastat tagasi. Haaravalt kirjutatud romaanis põimuvad erinevad suhtumised ja eri põlvkondade arusaamad. “Merikarbiotsijate” lugejad […]
“Septembri lapsed. Hommikutunnid III”
Septembri lapsed on kolmas raamat kuueköitelisena kavandatud autobiograafilisest romaanist. Varem on selles tsüklis ilmunud Hommikutunnid (2001) ja Näod ja maskid (2003). Käesolev osa viib meid pärast Kolmanda riigi kokkuvarisemist Holtsee külakesse Schleswig-Holsteinis ja kaheksa kuud hiljem lähedal asuvasse eesti DP-laagrisse Eckernfördes (1945-1947). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamat)
“Septembrifuuga”
Luuletusi 1976-1979 Luuleraamatus käsitleb autor eetilisi küsimusi, ennekõike inimese vastutust isamaa ees. Põhiosa luuletustest käsitleb külaelu selle tõsiduse ja sirgjoonelisusega, mis on tuttav juba Traadi esikkogust. Taskuformaat
“Seraglio”
A Novel Transporting readers to the menacing yet majestic world of eighteenth-century Turkey, biographer and Middle East expert Janet Wallach brilliantly re-imagines the life of Aimee Dubucq, cousin of Empress Josephine, in her first novel Seraglio. At the age of thirteen, when en route from France to her home in Martinique, Aimee Dubucq is kidnapped […]
“Sergei Prokofjev 1891-1953. Lühike ülevaade elust ja loomingust”
“… Kas kunstnik võib seista elust eemal? Võib ta sulguda “efemeersesse” torni, piirata oma loomingusfääri vaid subjektiivsete emotsioonidega? Või peab ta olema seal, kus teda vajatakse, kus tema sõna, tema muusika tema peitel aitaksid inimestel elada paremini ja kaunimalt? Meenutagem Beethoveni ja Shakespeare´i, Mozarti ja Tolstoi, Tšaikovski ja Dickensi – nende inimhinge ja inimmõtte titaanide […]
“Sest ümmargusest maailmast. Laiemasse maailma”
Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi GUSTAV RÄNK sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana. /—/ Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamat “Sest ümmargusest maailmast” (1979, 2. tr 1995 Eestis) ja “Laiemasse maailma” (1988), mis […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“Sestertsist sendini. 2000 aastat raha Eestis”
Teos toob esimest korda lugejani Eesti mündiajaloo kogu selle kirevuses, alates Rooma keisrite nimel löödud rahadest kuni Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks emiteeritud meene- ja mälestusmüntideni. Sinna vahele mahuvad viikingiaegsed aarded, keskaegne rahalöömine Vana-Liivimaa keskustes, Rootsi ja Poola võimu all toimunud kohalik müntimine, rahaolud tsaariajal ja sõjaeelses Eesti Vabariigis, okupatsiooniaastate võõrad väärtmärgid ning taasiseseisvunud Eesti kroonid. […]
“SETI. Maa-välise elu otsingud”
Maa-välise intellekti otsimine on inimkonna üks fantastilisemaid ja tähelepanuväärsemaid ettevõtmisi. Selles raamatus kirjutatakse millest koosneb universum millised olid elu tekkele eelnenud tingimused maakeral milline on inimese roll universumis ja mida on õnnestunud Maa-välisest elust teada saada kas tähtedevahelised lennud on võimalikud kas ufod on meil külas käinud milliseid ufovaatlusi on astronaudid Maa-välise intellekti otsinguil teinud
“Seto valgõ”
“Heegeldatud pits kuulub uuemate pitside liiki. Heegeldis, s.o. konksudega kootud ahelad ja tulbakesed, mille vaheldus loob kirja, sai moeks 19. saj., esialgu Iirimaal keerulise nõelpitsi jäljendamiseks, kust ta levis üle Euroopa. Heegeldis ei ole saanud koduneda, st. pole saanud rahvapäraseks seal, kus meie rahvariie 19. saj. lõpul oli juba kadumas. Rahvariide osana on heegelpits asendatud […]
“Setu netu”
Lori-, Lusti- ja lõõplaule aastaist 1983-1993 ajaliselt järgnevas ja muidu segases olekus. (taskuformaat)
