“Suhtlemise kunst”
Edukas suhtlemine on meie vaimseks ja kehaliseks heaoluks sama tähtis kui toit, mida sööme. Ka suhtlemine võib olla kas tervislik (ja kosutav) või ebatervislik (ja hävitav). Aga kuidas väljendada oma mõtteid nii, et teised meie sõnumit kuuleksid, ja kuidas õppida ise kuulama kaastunde ja mõistmisega? Selles raamatus annab üks läänemaailmas hinnatumaid ja austatumaid vaimseid juhte […]
“Suicide Risk Management: A Manual for Health Professionals”
Suicide Risk Management: A Manual for Health Professionals provides health professionals with the tools to recognize, assess, and manage the suicidal or potentially suicidal patient and presents important information regarding the epidemiology, risk factors and associated aspects of suicide. The book presents two unique assessment tools – TASR and SRAG – created for use in […]
“Suits ja peeglid”
Sündmuste horisont 83 Seda tehakse peeglitega. /…/ Mustkunstnikud on kasutanud tavaliselt 45-kraadise nurga alla seatud peegleid sellest ajast saadik, kui korralikke selgeid peegleid viktoriaanlikul ajal massiliselt tootma hakati, kõvasti üle saja aasta tagasi. /…/ Peegel on imeline asi. Tundub, et see räägib tõtt, peegeldab meile reaalsust, aga paiguta see vaid õigesti ja ta valetab sulle […]
“Suits ja tuli”
Esitatud uurimuste ja artiklite suurema osa objektiks on Gustav Suitsu luule. Selle kõrval vaadeldakse A. H. Tammsaare varasemaid teoseid ja antakse draama “Juudit” tegelaste iseloomustus. “Noor-Eesti” põlvkonna (G. Suits, Fr. Tuglas, A. Kallas, ka A. H. Tammsaare) kirjandusemõistmist aitas tõhusalt kujundada Georg Brandes, kellest on ülevaade. (taskuformaat)
“Suitsukate”
Haarav lugu korruptsioonist, reetmisest ja võimu jultunud kuritarvitamisest. Kui telereporter Britt Shelley leiab ärgates end Charlestoni politseiameti tippuurijaks tõusva Jay Burgessi kõrvalt voodist, ei mäleta ta midagi, kuidas ta sinna sai või kuidas Jay surnuna lõpetas. Nägus ja pidutsemisaldis Jay oli kangelane katastroofilises tulekahjus viis aastat tagasi, mis oli hävitanud Charlestoni politsei peakorteri. Tulelõõm tappis […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Suitsutare. Vabaõhumuuseumi uurimused 1957-1972”
1957. aastal pandi alus Eesti Riiklikule Vabaõhumuuseumile. Selle aja jooksul on muuseumis loodud nõukogude ajalooteaduse metoodikal põhinev vabaõhuekspositsioon, mis tutvustab rahvaarhitektuuri, töövahendeid, igapäevast tarbevara. Käesolev kogumik annab ülevaate muuseumi rajamise kavatsustest, tegelikest rajamistöödest ja mitmetest muuseumi ületoodud objektidest. .. 1972. aastal möödus 15 aastat Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi asutamisest. Muuseumis on selle aja jooksul loodud nõukogude […]
“Suitsuvaba suitsupaus”
Loobu suitsetamisest teadlikkuse ja leppimisega Teadvustatud oskused rahuneda ilma sigaretti süütamata Suitsetajana teate te väga hästi, kui lohutavat mõjub võib avaldada suitsetamiseks õue astumine. Suitsupausid esindavad lõdvestavaid rituaale, mis aitavad meil toime tulla stressiga, asju õige nurga alt näha ning ennast hästi tunda. Miks siis peaks nendest loobuma? Käesoleva raamatuga ei olegi see vajalik. See […]
“Šukasaptati”
Papagoi seitsekümmend juttu. Jutud peegeldavad keskaegse India linlase arusaamasid ja taotlusi. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu, 1983 (12/13)
“Sulailmast uutmiseni”
Autor on koondanud raamatusse 1974-1987. aastatel avaldatud artiklid aktuaalsete kirjandusküsimuste kohta uuemast proosast ning uudisteoste retsensioonid. Lähemalt on vaadeldud 1985. aastal toimunud romaanivõistlust, proosa kvalitatiivset uuenemist 1960-ndate aastate algupoolel ja selle arengudünaamikat. Taskuformaat
“Sulajää”
“Jää see on koopad, kus inimesed elavad,” arvab Raimond Kolga uue romaani naispeategelane Meeri. See noor koolipreili on nimelt “moraalsetel põhjustel” sunnitud abielluma pisut veidriku taluperemehe Tsoburgaga, kelle elu omaltpoolt nagu liigukski kogu aeg jää ja sula piiril. Selles iseseisvuse ajal Lõuna-Eestis mänguvas talu- abielu-romaanis on jääl mitmekordne tähendus, tegelik ja sümboolne, kus meelitav-petlik sulajää […]
“Suletud hääl”
“Suletud hääle” peategelasel, noorel vallalisel naisel ei ole nime. Ta elab Pariisis ja töötab Gare du Nord´i rongijaamas sõiduplaanide teadustajana. Talle meeldib võtta endale erinevaid identiteete, mängida erinevaid rolle. Ta teeb seda, mis parajasti ette tuleb, ja sellega, kes teda parajasti kutsub. Tema kinnismõtteks on noormees, kellesse ta on armunud, kuid kes paraku on seotud […]
“Suletud sadam”
Valev Roone ärkas poolunest, kui rong peatus järsu nõksuga. Külma ja pimedat vagunit täitis rahutu hingamine, mis ebarütmiliselt paisus ja hajus. Pudenes üksikuid uniseid sõnu. Vastasseinas hakkas keegi köhima üsna kõvasti, mitte just vajadusest, vaid et teisi poisse äratada. See oli Neeme Üksi, nimetatud Nöpsikuks, sest ta oli nii väike ja kleenukene, pisemaid poisse lennuväe […]
“Sulg ja raamat”
Mälestusi ajaloo pööriaegadest Autor, tuntud koolimees ja kultuuritegelane, astub siin lugejate ette mälestusteosega, mille kirju kangas on kootud väga vahelduvaist ja värvirikkaist lõngadest. Siin jutustatakse Tartumaa külaelust läinud sajandi lõpul, mitut liiki koolidest maal ja linnas, õpetaja- ja ajakirjandustegevusest kesk rahutu aja keeriseid, Esimese maailmasõja tagalaelust, revolutsioonidest, rahvuslike väeosade loomisest ja nende tegevusest, Tartu sõjatsensori […]
“Sulgpall”
Autori teine romaan avaldati 1981.a ning sai 1983.a Geoffrey Faberi mälestusauhinna. Loomingu Raamatukogu 1990/27-30
“Sulid ja võmmid – kriminaallood tõsielust”
Nooruk tumedas nahkjakis seisis, pöial püsti, teeserval, kohver näpus, kui ümber teekäänu tulles mu autotuled talle otse peale langesid. Panin pidureid ja auto krigises seisma. “Hei, teie seal!” “Jajah – konstaabel?” “Kuhu teekond läheb?” Tal oli tõmmu näonahk, kergelt krullis põskhabemehakatised ja lõuaots nõudis ka pisut raseerimist. Võib-olla umbes kaheksateist vana. Cowboy-tüüpi kübara alt langesid […]
“Sulid ja võmmid”
Nooruk tumedas nahkjakis seisis, pöial püsti, teeserval, kohver näpus, kui ümber teekäänu tulles mu autotuled talle otse peale langesid. Panin pidureid ja auto krigises seisma. “Hei, teie seal!” “Jajah – konstaabel?” “Kuhu teekond läheb?” Tal oli tõmmu näonahk, kergelt krullis põskhabemehakatised ja lõuaots nõudis ka pisut raseerimist. Võib-olla umbes kaheksateist vana. Cowboy-tüüpi kübara alt langesid […]
“Sulismadu”
Revolutsiooniaegses Mehhikos tutvub hiljuti lesestunud iirlanna Kate Leslie indiaanlasest kindrali don Cipriano ning tema sõbra, ajaloolase ja arheoloogi don Ramoniga, kes püüavad taaselustada asteekide iidset Quetzalcoatli kultust. Võlutuna süngest ja kirglikust indiaani müstikast ning paganlikest rituaalidest, allub naine, algul tõrksalt, lõpuks jäägitult paaniliku ja vastuolulise Cipriano lummusele. Varjundirikast teost läbib põlisrahva looduslähedaste ürgsete tungide vastandamine […]
“Sulnis hellitus. Amory Clay mitu elu”
Romaanis “Sulnis hellitus” ühendab William Boyd oma suurepärase jutustamisoskuse, kultuuriajaloo tundmise ja pikaaegse kire fotograafia vastu. Ammutades inspiratsiooni tuntud naisfotograafide eludest, toob ta lugejani põneva ja liigutava loo Amory Clay elust ja eneseavastamisest 20. sajandil. Amory, kellele poega soovinud isa pani androgüünse nime, siirdub Esimese maailmasõja järellainetusest dekadentlikku 1930. aastate Berliini, Teise maailmasõja aegsesse Pariisi […]
“Sulo, Hella ja Vappuli: mälestusi aastatelt 1911-1945”
Mälestusi aastatelt 1911-1945 Teie ees on Vappu Tuomioja, eesti-soome naiskirjaniku Hella Wuolijoki ja soomlasest töölisliikumise aktivisti, rahvasaadiku ja advokaadi Sulo Wuolijoki tütre mälestused. Hella Wuolijoki (neiupõlve nimega Ella Marie Murrik) sündis Eestis, Taageperas 21. (vkj. 9.) juulil 1886. Tema esivanemad põlvnesid Karksi ja Helme suurtest ja jõukatest talupojaperekondadest. Hella lõpetas gümnaasiumi 1904. aastal Tartus, kuna […]
