“Estonian Films. Eesti film 2004-2005”
Raamat on inglise keeles. Features. Shorts. Animation. Documentaries.
“Estonian literature”
Historical survey with bibliographical appendix. Second edition.
“Estonian Waterfalls”
The Bedouin, who is known from the book by Saint-Exupery, is standing frozen in amazement in front of a waterfall. Anyone like him who is from the desert believes that the frivolous squandering of such a precious resource as water must soon end. However, the end does not seem to be coming. The Estonians, already […]
“Et elu oleks lihtne. 12 sammu erakordse elu loomiseks”
5 jõuallikat ja 7 eluks vajalikku eeldust Muuda oma elu lihtsaks! Me kõik kujundame oma elu ise, olgu siis paradiisiks või põrguks. Elu väljakutsetega hädas olijatele on elu põrgu, aga see ei pea nii olema. Tolly Burkan näitab, kui kerge on muuta oma elu lihtsaks, alustades täpselt sellest olukorrast, milles oled täna. Ta selgitab, kuidas […]
“Et sa ära ei eksiks”
Sari: Nobeli Laureaat Prantsuse kirjanik Patrick Modiano on sündinud 30. juulil 1945 Pariisi lähedal Boulogne-Billancourt´is. Tema esimene romaan “La Place de l´etoile” ilmus 1968. aastal ja pälvis Roger Nimier´ auhinna. Tema arvukatest teostest sai 1978. aastal ilmunud “Hämarate poodide tänav” Goncourt´i auhinna. 2000. aastal anti talle elutöö eest Paul-Morand´i auhind ning Nobeli kirjanduspreemia sai Modiano […]
“Et tema mäletaks sedasama”
Tegemist on vormiliselt üheainsa päevaga noore naise elus. Kohvikus istudes meenutab ta seiku lapsepõlvest, suhteid isaga ja venda, kes viibib vaimuhaiglas. Ka mõtleb ta oma ameeriklasest sõbra lapsepõlvemälestustele. Kahe perekonnalooga põimub Vietnami sõda, New Yorgi kaksiktornide rünnak ja Iraagi sõja vastaste protestimarssidega seonduv. Keel, mida kirjanik kasutab, on napp ja täpne ning romaani omapärane lummav […]
“Et toit ei muutuks vaenlaseks”
“Sinu toit olgu sinu ravim!” – ütles Hippokrates juba antiikajal Toitumine rakkude tasemel ja tasakaalustatud toitumine ongi fenomenid, mis panevad meie toidu toimima ravimina. Meie keha koosneb triljonitest imeväikestest osakestest – rakkudest. Rakud vajavad normaalseks tööks tasakaalustatud toitumist. Rakkude normaalne töö on kasvamine, arenemine, vabanemine jääkainetest ja uuenemine palju kordi meie eluajal, nii lapsepõlves, täiskasvanuna […]
“Etikett kassidele”
Sisaldab nõuandeid, kuidas tervitada kassivihkajat, käituda pidudel, toime tulla nõudlike omanikega, käituda heanaaberlikult, säilitada oma võluvust, toime tulla koertega, külastada loomaarsti ja arvukalt muid olukordi ning ebameeldivusi. Taskuformaat.
“Etioopia vahepala. Vaba tahe”
Üks raamat. Kaks autorit. Tuhandetahuline Etioopia. Karin on Euroopa Liidu diplomaat, Merle kodanikuühiskonna aktivist. Karin näeb elu pealinnas, Merle elab ja töötab kõrvuti kohalikega. Nad näevad sedasama Etioopia elu kahest täiesti vastandlikust vaatepunktist. Nende elude vahel on vaid viis tundi autosõitu, kuid ometi tundub nagu elaksid nad eri riikides. See on nende Etioopia – isiklik, […]
“Etnilised vähemused Eestis, nende tänased probleemid ja tulevik”
Mustvee II konverents 21.-22. november 1997 Sisukord – Eessõna – Tiit Tammaru. Sotsioloogiline ja demograafiline diskursus Eesti rahvussuhetes – Marika Kirch. Mitte-eestlaste integratsioon – kas kogu Eesti ühiskonna ülesanne? – Triin Vihalemm. Vene noorte sotsialiseerumise võimalikud teed: eesti koolis õppivate vene laste näide – Vello Pettai. Kodakondsuspoliitika – Raul Eamets, Kaia Philips. Eesti tööturul toimunud […]
“Etnilisuse kaitseks”
Antonio D´Alfonso 6. augustil 1953 Montrealis itaalia väljarändajate peres sündinud Antonio D´Alfonso kujutab endast tänapäeva kanada kirjanduse omaette imeteldavat nähtust. Mitmeandelisena ja -keelsena ei ole ta prantsuse ja inglise keeles mitte ainult avaldanud ligi paarkümmend raamatut kõigis mõeldavais kirjandusliikides – luulet, romaane, näidendeid, esseid -, vaid on lisaks teinud täispikki ja lühemaid mängufilme, tõlkeid ning […]
“Etnogenees ja Maa biosfäär”
Kui meie aja lugeja ostab ja avab uue ajalugu või etnograafiat käsitleva raamatu, ei ole ta sugugi veendunud, et selle kas või keskpaigani läbi loeb. Raamat võib talle igava ja mõttetuna näida või lihtsalt tema maitsele mitte vastata. Lugejal läks siiski veel hästi, tema jäi ilma üksnes kahest-kolmest rublast, aga mis tunne on autoril? Andmete […]
“Etnograafia Muuseumi aastaraamat XVI”
Sisukord L. Kivisaar-Feoktistova, Eesti äkked E. Lõoke, Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses T. Habicht, Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel G. Troska, N. Šlõgina, Tähelepanekuid rannarootslaste asulatest ja ehitustest V. Kalits, Kihnlaste kalastusest A. Luts, Algelistest kalapüügiviisidest Eesti mererannikul P. Ariste, Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest A. […]
“Etnograafiline sõnastik”
Sellepärast et etnograafilist kirjandust Eesti üle on vähe, on eesti haritlase teadmised oma rahva asjalisest vanavarast sagedasti võrdlemisi puudulikud. Silmatorkav on nimetuste puudus. Olen mitmel korral olnud hädas teatavate etnograafiliste asjade või nende eriosade nimetuste pärast – küsinud olen mitmelt poolt, aga sagedasti tagajärjeta: eestikeelset nimetust ei ole teatud. Peale selle võib tähele panna erisuguste […]
“Etnose teravad tahud”
Kodanlikud teoreetikud üritavad eitada rahvussuhete ja natsionalismi sotsiaalset olemust. Majanduslike, keeleliste, kultuuriliste jms. tegurite mõju jäetakse tavaliselt kõrvale või kui ei, siis vaadeldakse neid teisejärgulisena. Natsionalismi juurde taandatakse tavaliselt abstraktsetele bioloogilisele või psühholoogilisele konfliktile. Selliste arutluste ja väidete tagatipuks tehakse üpris kaugeleulatuvaid poliitilisi järeldusi, mille hulgas on esileküündivaim üks. See kõlab nii – natsionalismile on […]
“Etrusk Vulca”
Vulca on igavene naljahammas, kes mängib flööti ja jumaldab jalgpalli, kuigi ta ise on väravavahina tõeline äpu. Sari: “Matk minevikku”
“Etruski vaas”
Prosper Merimee (1803-70), Prantsuse Akadeemia liige, kelle sünnist möödus tänavu sügisel 200 aastat, alustas oma kirjanikukarjääri näidendikogumikuga hispaania draama eeskujul “Clara Gazuli teater” (1825) ning nn. Illüüria ballaadide kogumikuga “Guzla” (1827). Kõige kuulsamaks aga on Merimee saanud oma lühijuttudega. Neist tuntuima, “Carmeni” põhjal lõi Bizet oma maailmakuulsa ooperi. Merimee tõlkis ka vene kirjanike teoseid prantsuse […]
“Etruskide kultuur nüüdisaja teaduse valgustusel”
Äratrükk “Ajaloolisest Ajakirjast” 1939, Nr. 3. Kõneldes antiikaja rahvastest mõtleme esijoones hellenitele ja roomlastele. Tänapäeval tuleb aga siiski osalt mõelda veel kolmandale rahvale, kes oma kultuuriliselt asendilt asetseb teataval määral hellenite ja roomlaste vahel, olles ise saanud mõjustusi Hellaselt ja mõjustanud omakord Roomat, – nimelt etruskidele, kellede kultuuri üksikalade kokkuvõtlik valgustamine ongi käesoleva artikli ülesandeks. […]
“Etruskide kuulsus ja langus”
Itaalia territooriumil, sellel maa-alal, mida piirab põhjast Arno ja lõunast Tiberi jõgi, puhkes esimesel aastatuhandel enne meie ajaarvamist õitsele antiikmaailma üks kõige huvitavamaid tsivilisatsioone. Seal elas rahvas, kes kerkis võimsalt esile Kesk-Itaalia tolleaegsete primitiivsete hõimude seas, kes viis Itaalia esmakordselt maailmaajaloo areenile ja kes koos kreeklastega – ammu enne roomlasi – astus Euroopa tõelise ajaloo […]
“Ettekuulutaja”
Norra “krimikuningannalt” Karin Fosumilt (1954) on komissar Sejeri sarjast varem eesti keeles ilmunud romaan “Armastatud Poona” (2008). Seekord seisavad sümpaatne Sejer ja tema abimees, noor ning sarmikas Jacob Skarre silmitsi terve rea hämmastavate juhtumitega. Vankris maganud lapsuke leitakse verest nõretavana. Täis elujõus vanaproua avastab ajalehest oma surmakuulutuse. Haigele mehele tuleb järele surnuauto. Tegemist ei ole […]
