Tuntud jaapani kirjaniku Shusako Endo (1923-1996) romaan (1974) põlvkondadevahelisest konfliktist. Raamatu peategelasteks on inimlikult mõtlev hella hingega isa ja tema arstist poeg, kes püüab vahendeid valimata, intrigeerides ja naistutvusi ära kasutades edasi jõuda.
Romaan tunnetest … Romaan hingest hingele…
Vana mehe nostalgilised meenutused noorusajast, otsimaks kadunud ja kaduvate väärtuste tähendust…
Võib-olla ongi nende sõnadega kokkuvõtlikult ära öeldud kõik, mida ma Shusaku Endo romaani “Ajal, mis ma vilistasin” kohta öelda oskan.
Ja ikkagi… Romaan tunnetest… Kas on?
Korduv piltide rida. Üksteise järel kerkivad silmade ette näilised lihtsakoelised pildid. (Nada keskkool… Ashiya… Kasarmu… Haigla.. Nada keskkool… Ashiya…) Korduvad pildid. Ühed ja samad pildid.
Ja ometi näib mulle iga objekti korduspilt muutununa-muutuvana, mitte niivõrd sõnastuses, kuivõrd ajas ja keskkonnas, kus ta kordamist leiab. (Oleks nagu sama pilt, aga ei ole ka, sest vahepeal on midagi juhtunud, midagi teiseks saanud.)
Kusagilt langeks nagu tuttavale pildile aja ja sündmuste vari, muutes eelnevalt teadaoleva informatsiooni uute emotsioonide kandjaks.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.