“Ajaloolised ööd” I – III osa. 3 raamatut

I. Raamat

“Ajaloolisi öid” kirjutama asudes seadsin ma endale eesmärgiks taastada rohkem või vähem tuntud sündmuseid nii täpselt ja värvikalt, kui allesjäänud materjalide põhjal vähegi võimalik. Ma valisin need juhtumused, mis olid kummalised ja hõlmasid endas inimlikke kirgi, ning vormides iga sellise sündmuse jutustuseks, jälgisin hoolikalt ja ettevaatlikult, et lugu järgiks tegelikke ülesmärgitud sündmusi ja midagi ei oleks välja mõeldud …

Rafael Sabatini eessõnast

II. Raamat

See Casanova oli raudsete närvide ja raudse tervisega mees. Pikka kasvu ja ilusa kehaehitusega, vahvalt nägus oma kaunite tumedate silmade ja tumepruunide juustega. Eluealt oli ta vaevu kahekümne ühene, aga ta näis vanem, mis oli ka arusaadav, sest oma seikleja eluviisidega oli ta juba kogunud rohkem elukogemusi kui enamik mehi poole sajandiga.

III. Raamat

Üksi, välja arvatud teenindavad jooksupoisid, istus Boriss Godunov raudlampide valgel, mis muutsid valge lina ning kuld- ja hõbenõudega laua valgusesaareks selles suures, sünges ruumis. Õhus levis põleva männipuu lõhn, sest kuigi oli maikuu, olid ööd jahedad ja suur halutuli lõõmas eemalolevas koldes. Kui ta seal isust, tuli tema ustav Basmanov ta juurde sõnumiga, mis teda alguses jahmatas, paistis kuulutavat Nemesise mõõga langemist tema patuse pea kohale. Üks mees oli Poolas välja ilmunud, selline oli Basmanovi loo sisu, ei tea kustkohast, kes väitis end olevat Dmitri, Ivan Vassiljevitši poja ja seaduspärase Venemaa tsaari Dmitri, kes arvati olevat surnud kümme aastat tagasi …