– Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust.
– Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki.
– Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast.
– Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised.
– Kes iganes on võimeline andma, on rikas.
Need on vaid mõned mõtted käesolevast raamatust, mis ilmus esamkordselt 1956.a, kuid mille lihtsad tõed muudavad tänapäevalgi paljude noorte maailmanägemust ja arusaamu. Lugeja saab siit ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala-armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele. Kaasaja inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlused jäävad viljatuks, kui ta ei tunnusta teel armastuseni distsipliini, keskendumist, kannatlikkust ja ülimat hoolitsust.
Erich Fromm (1900-1980), psühhoanalüütik ja filosoof, arutleb oma töödes eraldatuse ja võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle, pidades ülimalt tähtsaks zen-budismi tõdede omandamist. Ta töötas mitme USA ja Mehhiko ülikooli juures, tegi kaastöid arvukatele erialastele ajakirjadele ning tema sulest on ilmunud palju raamatuid, mis on saanud bestselleriteks: “Psühhoanalüüs ja religioon” (1950), “Põgenemine vabaduse eest” (1941), “Ununenud keel” (1951), “Omada või olla” (1976) jpt.
Pegasus, 2006 143lk (raamatus on pastakaga allajoonimis)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.