“Ballaade”

Fr. Schilleri ballaadid on ta luuleloomingu küpsemaid vilju, valminud enamikus imeteldavalt lühikese aja jooksul.

Iga üksik lugu on omaette tervikuline pilt ajaloo iseloomulikemaist järkudest, kusjuures poeeti eriti köidab antiikaeg. Ka keskaeg on talle omal kombel huvipakkuv, aga kui ta ülluse ja mehisuse eeskujud valib peamiselt klassikalisest mütoloogiast, siis rüütliromantika võltspaatosele heidab ta vaenukinda juba oma virtuoosliku kergusega kirjutatud “Kindas”. Muidugi ei piirdu mainitud ballaad ainuüksi kunigundetsemise naeruvääristamisega, vaid on nagu teisedki Schilleri ballaadid kaugelt ammendavam üldinimlikus mõttes. Kõikide nende ajaloolisel taustal hargnevate vapustavate või meeltülendavate episoodide tegelasteks on tõelised kangelased, kes võitluses pahede või kurjade jõududega, samuti surma palge ees, jäävad vankumatuks, ilma et nad minetaksid oma elulisust. Schilleri kujundamisoskus on otse erakordne. Antud iseloomud on jõulised ja veenvad, neist õhkub nende looja sütitavat usku inimesesse. Ka kompositsiooniline külg on Schilleril silmapaistvalt tugev. Ballaadides lööb selgesti läbi tulevane andekas draamade autor.

Käesolev valimik sisaldab tosin Schilleri paremat ja populaarsemat ballaadid. Tõlked on nauditavad.

(taskuformaat)