Kui kellelgi tekib soov mingist probleemist ülevaadet saada, siis võib üheks esimeseks sammuks olla teatmeteoste uurimine. Nii ka ennetega. Hilisemates Eesti entsüklopeediates (TEA, EE, ENEKE, ENE) vastav märksõna puudub. 1936.a “Eesti entsüklopeedias” on “ende” märksõna asemel ladinapärane “oomen”.
“… enne, ettetähendus, mida ebausk oletab mitmesuguste sündmuste, nähtuste, olendite, vastutulijate jne. põhjal. Eriti arenenud on ilmade ennustamine, unenägude seletamine, vilja-, karja-, kalaõnne, sünni, surma, abiellumise, haiguste jne. ended”.
Võõrkeelsetes varasemates teatmeteostes on märksõna “omen” (ladina tähtedega ka venekeelses teoses). Märgitakse vaid, et tegemist on antiikaegsete roomlaste mõistega.
Neutraalsemaks on läinud 1994.a ilmunud “The New Encyclopedia Britannica” (vol 8, 947):
“Omen, nähtus, mida tõlgendatakse kui märki heast või halvast saatusest. Vanasti leiti palju ja erinevaid endeid nagu välk, pilvede liikumine, lindude lend ning teatavate pühade loomade kulg. Iga märgitüübi juurde kuulusid alljaotused nagu erinevate linnuliikide esinemine ning nende lennusuund vaatleja suhtes. Kõigel sellel oli eriline tähendus.”
Paar aastat hiljem ilmunud teoses “Brockhaus Encyclopädia” (Bonn 1997, 19kd, lk 193) seisab:
“Omen (lad) – hea või halva tähendusega enne, vanaaegne ülemaailmselt tuntud rahvauskumus. Selle allikaks on müüt. See sisaldab arvukalt igasuguseid kogetud nähtusi ja põhjuslikke seoseid. Seetõttu iga nähtus või asi võib osutuda endeks. Näideteks võiksid olla unenäod, tähtede paiknemine ja kulg, taevanähtused, päevasündmused, lindude lend, ohvriloomade käitumine, kohtumine teatud isikutega (kellel “kuri silm”), sündmuste ajaline kokkusattumine või eriliste loomade nägemine.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.