Arstiteadust iseloomustab tänapäeval ulatuslik spetsialiseerumine. See on objektiivne tendents, sest informatsioonihulga kiire kasvu ja uurimismetoodika keeruliseks muutumise tõttu ei ole ühel isikul enam võimalik pidada sammu kaasaegsete seisukohtadega arstiteaduse kui terviku ulatuses. Haiguste diagnoosimisel ja haigele ravi määramisel on paraku tarvis kasutada paljude seni lahus eksisteerinud erialade meetodeid ja võimalusi ning see on olnud pratamatuks aluseks rea arstlike erialade liitumisele organsüsteemi kui ühiku raamides.
Seedeelundite ehitust, talitust, uurimismetoodikat, haigusi ja teisi küsimusi käsitleb gastroenteroloogia – suhteliselt uus eriala, mis kätkeb anatoomia, füsioloogia, patoloogilise füsioloogia, sisemeditsiini, kirurgia jt. sugemeid. Kuid samal ajal ei ole ka gastroenteroloogia veel diferentseerumisprotsessi lõpplüli. Nii tegeleb osa gastroenterolooge rohkem füsioloogia, teine osa morfoloogia jt. probleemidega. Erialasisene spetsialiseerimine on tänapäeval läinud veel teiseski suunas – on välja kujunenud eriteadlased mao, maks, pankrease ja teiste seedelundite füsioloogia ja pataloogia alal. …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.