… 1930. aastal kirjutas Kosztolanyi teose “Häälitsev loodus”, mis kuulub tema rohkete nn. üleminekužanrite hulka. Oma tähenduselt ei küündinud see miniatuurne meistriteos küll Kosztolanyi luule tippudeni, kuid selles on erilist värskust ja värvikust. Aga samuti sageli vaid ungari lugejale arusaadavat peent sõnamängu. Kirjanik on siin osavalt ja humoorikalt pannud endast kõnelema terve looduse, tehes seda nii rikkaliku isikustamise ja vahetu kaasaelamisega, et ka elutud asjad ja inimese seisukohast märkamatud, väikesed või väärtusetud olevused ja taimed saavad erilised tähenduse ja elu.
Samaaegselt tegeles Kosztolanyi ka prantsuse ja inglise kirjanduse tõlkimisega. Ta oli seisukohal, et luulet ei tohi sõnasõnalise täpsusega edasi anda, vaid tuleb luua uus luuletus, mis on hingelt originaalile lähedane. Tõlkija peab olema oma töös vaba ja spontaalne.
Kosztolanyi oli esteet ja purist, kes pidevalt kõneles ungari keele ilust ja puhtusest. Oma tundliku keelekasutusega tegi ta ungari keele heaks palju. Ungari kirjanduses pole olnud Janos Aranyist peale teist nii stiilse keelekasutusega kirjanikku kui Kosztolanyi, kellest sai paljude nooremate kirjanike suur eeskuju.
Ene Asu-Õunas
Loomingu Raamatukogu 2002/16-17
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.