Romaanivõistlus 2016 I koht
Just nii, ma imetlesin sind, ma jumaldasin sind, aga häbenesin seda päriselt välja näidata. Ma surusin selle tunde kokku ja peitsin väikestesse asjadesse, nagu peotäide maasikatesse, mõnesse kallistusse või puudutusse, väikestesse tähelepanu ja hoolitsuse avaldustesse. Ja siis muidugi need eriti lapsikud tähelepanuavaldused – pritsisin sind murukastmisvoolikust vähimagi kahetsuseta läbimärjaks ja siis tegin poolsiira näo, et oih, vabandust… Ma üldse ei tahtnud… 😀 Ja siis ma pean muidugi ruttu jooksma pistma. Kaht asja ma kardan üle kõige, neid sa juba teadsid: kõdi ja nõgeseid.
June
Kui sa mu päikesest nuheldud selga salvisid, siis ma tundsin seda esimest korda. Esimest korda elu sellist ehmatavat õrnust. Mis tuli su kätest, su puudutusest. Ma ei usu, et ühedki käed oleks mind kunagi nõndamoodi puudutanud. Ma ütlesin sulle, et võid ka natuke tegevamini hõõruda, ettekäändel, et salv paremini imenduks. Tegelikult oli mul siis valusam. Aga parem. Sest siis olid su käed tihemini vastu mu selga.
Julien
Madli Lippuri (s 1984) debüütromaan puhtast armastusest, mis ometi nii haiget teeb, võitis Tänapäeva 2016. aasta romaanivõistlusel esikoha.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.