“Jutustused II”

Kirjaniku jutustuste II köide viib meid I köite külarealismist hoopis teise maailma – psühholoogiliste novellide alale. Siia kuuluvad: “Pikad sammud” (1908), “Noored hinged (1909), “Üle piiri” (1910), “Varjundid” (1917) ja “Kärbes” (1917). Nende sündmustik, peale eelviimase, areneb linnamiljöös ja nende tegelasteks on peamiselt üliõpilased.
“Pikad sammud” võtab vaatluse alla kahe hea sõbra vahekorra ühe ning sama neiuga, mis ilmsikstulekul toob pettumusi ja hineelulisi komplikatsioone mõlemale noormehele. Peategelasel on raske astuda nii “pikki samme”, mis teda pettumustest üle aitaksid.
“Noored hinged” viib lugeja üliõpilaste kehvadesse üürikambritesse, kus toimuvad juba suurema tegelaskonna alatised kokkusaamised kerge jutlemise, vastastikuse “tõmbamise” ja vaimukust taotlevate dialoogidega. Kõigest läbi kostab noore generatsiooni isloomunõrkus, hingeline väsimus ja perspektiivitus.
“Üle piiri” toob tõsisemal kujul esile seksuaalse probleemi. Noor neiu pettub enne ühes ja siis teises mehes ning jõuab veendumusele, et ka naine võib iseseisvat, mõtleva ja töötava inimese elu elada.
Novell “Varjundid” näitab päeviku vormis eriti üksikasjaliselt ja kuni haigluseni areneva hingeelulise juurdlemise kujul Kaukaasias sanatoorsel ravil viibiva mehe armastust haige noore neiu vastu, kelle paratamatuks saatuseks on vajane surm.
“Kärbes” toob meid tagasi üliõpilaste katusekambrisse, kus elurõõmsa tundelaadiga noor neiu jagab, kuigi läbi pisarate, nii mõnelegi mehele päikesepaistet. Silmapaistvaks teemaks jutustuses on üliõpilastega seltsinud veidra kirjaniku elu ning satiiriliselt käsitletud kirjaniku “austamise” lugu seltskonna poolt tema 50 aasta juubeli puhul.