“Käänuline tee”

Selle jutustuse peategelane on Vana-Villem, käänulise saatusega mees, kes on elanud üsna pikalt ning seepärast arvab, et tal on elu kohta üht-teist öelda nii noorele kui vanale.
Tähelepanelikul lugejal tekib peagi oma arvamus Vana-Villemist, rääkigu see mis iganes, pidagu end peategelaseks, jutustuse selgrooks või raamiks, lugeja asetab ta niikuinii talle sobivasse lahtrisse.
Autor aga pakub lugejale valiku Vana-Villemi mälestustest, alates suure sõja aega langenud karjasepõlvest, koolipoisielust, muuseas ka sõjakoolis õpitud pingelistest aastatest, hilisematest tööotsingutest ja ametikohtadest. Pikemalt peatub Vana-Villem oma tõekspidamistel ning tegevusel toimetaja ja ajakirjanikuna. Üsna rohkesti kõneleb ta ka oma isiklikust elust, mis ei kuulu lihtsate hulka: on seiklusi ja ka valusaid kaotusi.
Väikesel Raamatul näib olevat optimismi ja julget pealehakkamist, kui ta söandab oma Suurele Lugejale öelda: Olen lootusrikas, sest teisiti ma ei saa! Seisan siin Sinu ees ja loodan, et Sa mind peagi hakkad mitte ainult sirvima, vaid ka lugema!