Selle raamatu lugejat ootab ees haruldane kogemus. Kaks Eesti luuletajat, eesti keeles kõnelev-kirjutav Doris Kareva ja vene keeles kõnelev-kirjutav Marina Tervonen on vastastikku teineteise loomingut üheks luulekoguks tõlkinud. See ei ole ainuüksi samavaimulisuse näide, tunnistus tõlkimise ja tõlgendamise lähestikkusest ning ühe keele kohanemiskatsetest teisega, selle pürgimise vaevast ja õnnestumise rõõmust. Meie silme ette laotub hoopis midagi enamat, üks kahes keeles võnkuv-lainetav luulemaastik, mille märgid joonistavad meie kõrvu rööbiti kulgevaid heliridu.
See on kogemus kahe erineva keele – aga mitte ainult eesti ja vene, vaid ka kahe erineva luulekeele kõnetamisvõimalusest. Erineva, kuid samas ka ühe, kammertoonist sündiva-kulgeva unisooni jälgimisest.
Kareva-Tervoneni unisoon puudutab siin luule sügavaimat ja varjatuimat alust, ta unesoont – keele-eelsust, mis on üks kõikjal ja kõigis keeltes. Jätkugu meil vaid avastamisvalmidust.
– Rein Veidemann
Eesti Kultuurikapital, 1997 125lk









Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.