“Kirjad kodumaale”

Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu

“Kirjad kodumaale”, vastavalt

autori soovile, Eesti Gaididele Vabas

Maailmas.

Abikaasa

… Kui nüüd saabub öö,

siis palun vaid üht,

nii vähe on jäänud soove,

et sinu käe vaigistav vari

langeks kui jahe kaste

mu silmade üle,

mida ma tõsta ei julge

su poole…

Siis ma sulen need rahus

ja pimesi usaldan end –

tee, mis on õige,

tee kuidas tahad,

sest viimaks siiski on rahu,

viimaks saan koju

kaugelt, nii kaugelt teelt.

 ….

Raamatus on exlibris.