“Kristlik ajaarvamine”

Ajas orienteerumine on inimese põhivajadus. Kujutlused aja algusest ja lõpust, aasta tähtpäevade kalender, aga ka omaenda koha määratlemine maailma ajaloos, mis ilmneb suurte religioonide ajaarvamistes – see kõik on niisuguse ajamõistmise väljendus. Meie arvestame aega Kristuse sünnist ette- ja tahapoole. Tänapäeval tundub see ajaarvamine enesestmõistetav. Seda, et see pole alati nii olnud, tõestab Hans Maier põnevas ja briljantselt kirjutatud kultuuriajaloolises ülevaates. Seejuures uurib ta niisuguseid küsimusi, nagu: mida kujutab endast kristlik ajaarvamine, kuidas arenesid selle põhivormid, kuidas selgitada kalendri tekkimist? Maier kirjeldab ka kristluse vastu suunatud poliitilis-kultuurilisi mudeleid, mis lõid vastand-ajaarvamisi ja vastandkalendreid. Raamatule on lisatud allikad, millele käsitlus toetub, ja pildimaterjal.