“Langenud inglid”

Tõlkinud Viktor Veskimäe

Autorist

Terav psühholoogia ja suursugune stiil iseloomustab Fr. Mauriac´i, 1952. a. Nobeli auhinna saajat – üht silmapaistvamat prantsuse kirjanikku.

1952. aasta Nobeli auhind ei tulnud kirjandusmaailmale erilise üllatusena, kuna Francois Mauriac kuulus nende kandidaatide hulka, kes juba mitu aastat olid olnud kõne all vastavates ringkondades ja ajakirjanduses. Enamik hääli on olnud ka selle poolt, et ta kahtlemata on selle auhinna ära teeninud. Ta on asjatundlik, kultuurne ja terava pilguga kirjanik ja pealeselle üks katoliikliku kirjandusliku voolu silmapaistvam esindaja, mis nüüd on aktuaalne Prantsusmaal ja teataval määral ka mujal maailmas.

Mauriac´i kirjanduslikku tegevust iseloomustab tervenisti ta religioosne hoiak. Ta maalib musta, pessimistliku pildi inimestest, kuid selle taga on vääramatu religioosne lohutus: inimene võib kõigest hoolimata pääseda oma viletsusest, kui ta ainult näeb oma alastust ja suunab oma armastuse Jumalale. …

(puuduvad paberkaaned ja kaaned kulunud)