Saateks:
Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis.
Mu isiklikus elus algas ja valitses noil aastail täispäev. Ma olin näitleja, nagu olin seda soovinud, ja elasin lava võlus, aga ühtlasi ümbritses mind ka oma kodu soojus, sest mu teater ja mu kodu olid samas linnas. …”
(puuduvad paberkaaned)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.