“Lihavõttesaar”

Jennifer Vanderbes on sündinud 1974. aastal USAs New Yorgis. Õppinud inglise kirjandust Yale´i ülikoolis. 2003. aastal ilmunud “Lihavõttesaar” on tema esimene ilukirjanduslik teos, millele on osaks langenud tähelepanuväärne edu, sest romaani on juba tõlgitud ligi paarikümnesse keelde. Kuigi teos sisaldab rohkelt teabelist selle kuulsa saare, Vaikse ookeani üksiklase kohta, on tegu esmajoones romaaniga. Välismaistes vastukajades on muuseas öeldud, et see romaan sulatab endasse reisiraamatu, kohati teadusliku traktaadi ja haarava armastusloo elemendid, et see pakub ühtaegu nii lugeja mõistusele, südamele kui ka hingele.

On aasta 1912. Noor inglanna Elsa Pendleton reisib koos antropoloogist mehe ning oma noorema õe Alice´iga, kes vajab igapidist hoolitsust, kaugele Lihavõttesaarele ekspeditsioonile. Ta lahkub harjumuspärasest keskkonnast lootuses, et leiab uues eksootilises olustikus hingelise tasakaalu ja saavutab tõelise kokkukõla oma abikaasaga. Kuid ta õe uinunud sisemuses ärkab saarel viibimise ajal midagi ja nende kõigi omavaheline läbisaamine muutub kummaliseks suhtekolmnurgaks. Ja ehkki viibitakse justkui maailma nurga taga, tungib alanud Esimene maailmasõda omapärasel kombel kõigi nende ellu.

On aasta 1973. Üks teine noor naisteadlane, biograaf Greer Farraday saabub Lihavõttesaarele, et tegelda saare loodusliku vaesumise probleemiga. Ta kohtab saarel huvitavaid inimesi. Kaht naist, Elsat ja Greeri, justkui lahutaks kuuekümne aasta laiune ja näiliselt ületamatu ajakuristik, kuid ometi üllatab autor meid suurepärase puändiga.