“Loojate mängud”

“Loojate mängud” on suurepärane hommikusaiake nende fantastikagurmaanide lauale, kelle praetaldrikuil kõrgub virn Neil Gaimani “Sandman´e” ja öökapil ootab vana hea Bulgakovi “Meister ja Margarita”.

Gabrielilt oodati imesid. Temalt taheti üliinimlikke võimeid, mille kõrval vee peal kõndimine oleks tundunud mannetuna. Samal ajal, kui ühed lohistasid tema maja ümber kokku erinevaid annetusi, loopisid teised akendest sisse süütepudeleid. Viimased otsustasidki Gabrieli lõpliku saatuse.
LUCKY´T ümbritses seletamatu energiaväli – jõud, mis äratas võimeid inimestes, kellele need kaasa sündinud olid, ja andis elututele asjadele julguse käituda elavate kombel. Lucky polnud võlur. Ta lihtsalt avas silmi ning võis vajaduse korral need ka igaveseks sulgeda.
AZA kehastas saatanat inimese nahas. Temas polnud inimlikkusest peale naha ja juuste enam midagi alles jäänud. Ning ometi polnud Aza Lucky´t veel oma ohvrite lõputusse nimekirja lisanud. Talle meeldis mängida. Kassi ja hiirt.

“Huvitav küll, mis minuga juhtuda võis?”
Puurilind laiutas teatraalselt käsi. “Läksid hulluks?”
“Võib.olla…”
“Sellisel juhul tere tulemast klubisse,” hakkas
Puurilind maniakaalselt irvitama.

Leila Tael-Mikešin, enda sõnul varjudes kõndiv fantaseerija, kirjutab fantastika valdkonda kuuluvaid jutte, mille läbivateks tegelasteks on müstilised olendid ja inimesed, kes omavad ebatavalisi võimeid ning elavad kummalises maailmas. Leila Tael-Mikešin on kauaaegne Poogna autor, ta on silma paistnud Fantaasia ja Ulmeühingu korraldatud jutuvõistlusel, avaldanud loo Tähesajas ja e-raamatu “Hullud”.

See on gooti stiilist inspireeritud mütoloogiliste sugemetega sünge ja sarkastiline teos, mis sobib lugemiseks kõigile, kellele meeldib ette kujutada, et maailmas peitub midagi enamat kui tundub.