“Murede mõistja”

Jhumpa Lahiri lood ei ole pelgalt India või Ameerika lood, need on üldinimlikud. Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, ms paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, külvab autor ometi heldelt sügavalt inimlikke tähelepanekuid ja valusat tarkust.

Bengali päritolu ameerika kirjanik Jhumpa Lahiri sündis 1967. aastal Londonis. 1998 ilmusid tema esimesed lühilood The New Yorkeris. 1999. aastal üheksast lühijutust koosnev kogumik “Murede mõistja”, millega algas Jhumpa Lahiri kirjanduslik tähelend. Kogumik sai mitmeid auhindu, sealhulgas PEN/Hemingway, Addison Metcalfi ja The New Yorkeri aasta parima esikteose auhinnad ja lõpuks Pulitzeri preemia. Ka tema esimene romaan “Nimekaim” (2003) sai suure tunnustuse osaliseks. 2008. aasta aprillis ilmus Lahiri teine jutustustekogu “Harjumatu pinnas”, mis võitis Frank O´Connori kirjanduspreemia.