Lend Tseilonile, “Idamaa Pärlile”. Üks kaasreisija, elatanud, rühikas, palju rännanud itaallane informeerib mind oma veidi iseäralikul väljendusviisil: “Kui Te Angamani saartelt lahkute ja tuhat miili edela suunas purjetate, siis jõuate Seilandi saarele, mis omal moel on parim maailmas… Teadke, noor sõber, et ühelgi teisel maal ei leita selliseid kalliskive kui sellel saarel. Siin leidub safiire ja topaase ja ametüste ning rohkesti teisi vääriskive. Selle saare kuningas on maailma kõige ilusama ja suurema rubiini omanik. Tahan Teile sellest rubiinist veidi jutustada. See on palmilehe pikkune ja mehe käe paksune; see on kõige sädelevam ese maa peal. Ta on ilma ühegi rikketa ja punane kui tuli. Ta väärtus on nii suur, et vaevalt on see rahas väljendatav. Olgu Teile teada, et kord saatis Suur Khaan läkituse, milles palus kuningat olla nii vastutulelik ning müüa rubiin temale. Ta oli valmis kuningale vastutasuks andma terve linna või kõik, mida too nõuab. Kuid kuningas vastas, et ta ei müü kalliskivi mitte mingi hinna eest, sest ta olevat selle saanud päranduseks oma esiisadelt.”
Panen käest “Marco Polo”…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.