“Proua Dalloway”

“Proua Dalooway”, üks Virginia Woolfi (1882-1941) tuntumaid romaane, ilmus 1925. aastal. Loo süzee on iseenesest lihtne: üks päev juunikuises Londonis, mil koorekihti kuuluv naine korraldab peo, sõja läbi teinud noormees aga sooritab enesetapu. Romaani keskmes on peategelase tunded ja mõtted, mälestused ja meenutused, kohtumised ja askeldused pealtnäha üsna argises ümbruses. Loo peategelane Clarissa Dalloway esines kõrvaltegelasena juba Woolfi esimeses romaanis “Merereis”. “Proua Dalloways” kirjeldatud tavapärasesse jõuka mehe naise päeva toovad elevust vaid peo ettevalmistused ja äsja Indiast naasnud vana sõbra Peter Walshi külaskäik. Woolf on seejuures kasutanud oma lemmikvõtet, kangelaste avamist teadvuse voolu abil, sisemonoloogi, mõnikord hajusate mõttekatkete abil. Romaani põhiteemad, nagu Woolfil enamasti, on elu, eksistents ja surm. Vaat et omaette tegelaseks tõuseb Big Ben, mis kellalöökidega päeva kulgu märgib ja aja möödumist kuulutab.
“Proua Dalloways” käsitletakse autorile nii isiklikku ja valusat teemat nagu närvihälbed, psüühiline tasakaalutus ja enesetapp. Samas välistab peategelase suhtumine surmasse sünguse ja masenduse. Surm on proua Dalloway meelest trots, katse ühendust võtta, sõnumit edasi anda.
Kas mõtles nõnda ka Virginia Woolf ise, kui ta enda 1941. aastal Ouse´i jõkke uputas, on teadmata. Enesetapukatseid oli ta varemgi teinud.
Teine Woolfile lähedane ja isiklik teema, mida “Proua Dalloways” põgusalt puudutatakse, on naistevaheline armastus. Woolfi neid kalduvusi lahates on mõni uurija vihjanud seksuaalse ahistamise võimalusele lapsepõlves.
Hollywoodis on “Proua Dallowayst” valmimas film.
– R. J.