Aastate helisevad läbi ööde hõbekellukesed. Neist oli kergem sõdurilõkke ääres, oli kergem tuisus ja pikal rännakul. Ja hallpäisena küsid vahel endalt – kas on sul jätkunud inimlikku soojust kõigile või oled sa seda palju võlgu?
Ja veel, oled sa suutnud seda kellelegi kordki nii edasi anda, et sellest soojusest piisab kogu eluks?
(“Laulis ööbik”)
Üldse on naisel alati kaks valikut: kas olla kuninganna või mänguasjake. Naised lahendavad selle dilemma isikupäraselt. Igaüks võtab ikka selle rolli, mida ta peab momendil rohkem tarvilikuks. Igaüks ei sobi ja ei tahagi kuningannaks. Ainult tagantjärele ei suuda naised andestada sellele mehele, kellele oldi mänguasjaks.
(“Meremehe haldjas”)
Tõeline õnn on sageli rohkem unistus kui argipäevane reaalsus. Selles tõuseb inimene oma argipäeva muredest kõrgemale. Tõeline õnn suudab inimest uuesti luua, annab talle sageli elujõu ja tervise.
(“Väike kuurordiromaan”)
Vana eas antud tõotused ei vaja kinnitamist ega vormistamist. Ka ütlemata tõotusi peab inimene selle eas raudselt.
(“Õekesed”)
Hugo Murre
(Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.