“Sonaadid”

Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad mälestused”, kus vääristab kõike traagilist, ka armastuse vallas. Selle tavatult tundelise donžuani iga kiindumus on ainukordne ja laeb tema elupäevi eri tonaalsuse ning tempoga. On see siis vooruslik näitsik, kes valmistub kloostrisse minekuks; hõrk kreoolitar, indiaani printsessi ja konkistadoori järeltulija; noorpõlvesõbratar ja hilisem mehe rõõmupulk, kurbade sametiste silmadega ingellik neidis. Ehk teema variatsioonidega: kevad, suvi, sügis ja talv, kus vilksatab uus kevad.