“Surematus”

Iha elada igavesti ja selle mõju tsivilisatsioonile.

Stephen Cave’i “Surematus” annab tasakaaluka ülevaate erinevatest viisidest, kuidas ajaloo vältel on püütud surmaga toime tulla. Need viisid on kokku võetavad nelja suurde surematusnarratiivi – nelja kujutlusse selle kohta, kuidas surma oleks võimalik võita. Esimese narratiivicmoodustavad lood, milles otsitakse viise eluea lõpmatuseni pikendamiseks. Teise narratiivi keskmes on idee kehalise ülestõusmise võimalikkusest. Kolmandas narratiivis loodetakse surma vastu rohtu leida hinge ideest, mis peaks keha hävingust puutumata jääma. Neljanda narratiivi eesmärgiks on surematust leida teiste mälestustes või kollektiivi edasipüsimises. Raamatut läbib eluterve skepsis kõigi nelja narratiivi suhtes, argumendid sellise skepsise toetuseks tulenevad nii teaduslikest kui ka filosoofilistest kaalutlustest. Lõpuks tutvustab autor ka viiendat, alternatiivset narratiivi, milles küll usk surematusesse on igas käsitletud mõttes hüljatud, kuid mis peaks aitama siiski surma tõsiasjale vastu astuda.