“Tarzan ja Kuldlõvi”

Tarzani-lugude kaheksas raamat

Emalõvi Sabor imetas oma ainukest poega – väikest kohevakarvalist ja leopard Sheeta sarnast tähnilist kerakest. Sabor külitas soojas päikesepaistes kodukoopa ees, silmad poolkinni, kuid oli kogu aeg valvel. Esialgu oli tal olnud kolm kahust kerakest – kaks tütart ja üks poeg, ning Sabor koos isalõvi Numaga oli nende üle uhke ja õnnelik olnud. Kuid jahisaagist hakkas nappima ja alatoitluse all kannataval Saboril ei jätkunud kõigile piima. Pealegi läks ilm järsku halvaks, hakkas sadama külma vihma ja lõvimaimukesed haigestusid. Mõlemad tütred surid, ellu jäi vaid kõige tugevam. Sabor leinas neid taga, käis kiunudes ja nohisedes väikeste liikumatute tombukeste ümber. Aegajalt nuusutas ta neid ja tõukas koonuga, otsekui soovides äratada pikast unest. Viimaks leppis Sabor paratamatusega ja nüüdsest täitis tema metsikut, kuid armastavat südant hoolitsus ainsa ellujäänud lõvipoja eest. Seepärast oligi Sabor nüüd ärevil rohkem kui tavaliselt.

…