“Üksikul saarel”

“Üksikul saarel” kui päevikuvormis, omamoodi dokumentaalne jutustus on stiilsest küljest autori järgmiste raamatutega võrreldes tunduvalt tagasihoidlikum, rabedam. Ent sellestki, nagu kõigest Rockwell Kenti loodust, õhkub romantilist looduseihalust, vaimustust ürgselt karmi imekauni looduse ning lihtsa, elutarga, mehise ja hea inimese üle. Otse võrratult, nappide joontega, aga täpselt, annab kirjanik edasi ühe sellise, Rebasesaare pärisasuka Olsoni kuju. On tunda, et ta armastab seda hella hingega veidrikku, ja meedima hakkab see vana rõõmsameelne üksiklane tõenäoliselt lugejalegi.