Mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumik “Edda”, jõudnud meieni küll islandlaste vahendusel, esindab peale selle veel teistegi Skandinaavia rahvaste, laialt võttes kõikide germaanlaste ja võib-olla terve Põhjamaa muistseid pärimusi. Tegemis on käsikirjalise materjaliga, niisiis kirjandusteosega, milles on talletatud ja vormitud kunagine Põhjala rahvatarkus ja kirjutamiskunst.
Meieni säilinud Edda-laulude käsikirjaline materjal on küllaltki kasin. Eddistika alusena tuleb arvesse umbes tosin käsikirja, pooled neist pärgamendil, uuemad paberil – kõik suuremal või väiksemal määral fragmentaarsed, üles tähendatud anglosaksi alfabeedile toetuvas vana-islandi kirjas. Neist dokumentidest vanim ja kõige täielikum, seega kõige olulisem, on Kopenhaageni Kuninglikus Raamatukogus hoitav nn. Codex Regius 2365 (lühend CR 2365). Käsikiri koosneb kuuest vihust, kokku 45 pärgamendilehte, formaadis 19×13 sm, kusjuures 4. ja 5. vihu vahelt puudub ilmselt terve vihk (8 lehte). Codex Regius sisaldab kolmkümmend seitse iseseisvat, siduvat või seletavat laulu ja lugu. Codex Regisus´es esinevaid laule kohtame – osalt või tervenisti – teisteski käsikirjades. Neile lisandub kümmekond sisult, värsiehituselt ja stiililt analoogilist pala vana-islandi muudest ülestähendustest (tuntud ka koondnimetusena Eddica minora). Neid kõiki nimetatakse Edda-lauludeks või Edda luuleks.
…
Ehk paberkaaned juba siiski natukene kulumise jälgedega.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.