Juba ammu on ennustatud, et kolmas maailmasõda peetakse vee pärast. Nüüd hakkab puhas vesi võib-olla kliimamuutuse, võib-olla mõne muu katastroofi tagajärjel otsa lõppema. Sõja künnisel seisev inimkond vaevleb veenappuse ja kõike reguleeriva militaardiktatuuri küüsis. Endisi aegu meenutavad ainult prügilatesse mattunud rikkis kodumasinad ja päevaraamatud, mida teetseremooniate meistrid on põlvkond põlvkonna järel pidanud. Noria on teemeistri tütar ning käes on tema kord võtta enda kanda teemeistri kohustused ja hoolikalt varjatud saladus. Ajal, mil puhta vee varjamine on suurim mõeldav kuritegu, pöördub komandör Taro pilk möödapääsmatult teemeistri haljendavale aiale …
Emmi Itäranta esikromaan on hämmastavalt usutav ja ühtlasi hirmutav pilt meie võimalikust tulevikust ning keel, mis selle lugejani toob, on selge ja karastav nagu maa-alune allikas.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.