“Viirastuspiraadid”

Äkitselt ahtri suunas vaadates langes mu unine pilk millelegi hoopis erakordsele ja jõledale. See polnud midagi muud kui grootmasti taglasest veidi ahtri pool üle tüürpoordi reelingu laeva astuv mehekujutis. Tõusin püsti, haarasin käsipuust ja jõllitasin.
Keegi kõneles minu taga. See oli ahtrisse teisele tüürimehele vahetusest ette kandma minev ruhvi katusel olnud vaht.
“Mis on, semu?” küsis ta uudishimulikult minud pinges olekut silmates.
Mis iganes see ka polnud, see oli kadunud teki leiparda varjudesse.