“Teisipäevad Morrie’ga” autorilt.
Mitch Albomi romaan “Viis inimest, keda kohtad taevas” kõneleb elust ja surmast. Kirjanik jutustab helge alatooniga loo siit ilmast õnnetult lahkunud mehest, kelle hing siirdub taevasse. Taevas kohtab ta, nagu pealkirigi ütleb, viit inimest, kes kõik räägivad ühe seiga tema elatud elu kohta.
Iga inimene on elu jooksul kindlasti surmale mõelnud. Elu ei ole iseenesestmõistetav nähtus, nagu seda pole ka lähedased, tervis või kodu. Surm aga tundub loomuliku, kuigi valuliku paratamatusena kõige elava jaoks. Iseäranis tekitab see kurvastust ja küsimusi juhul, kui kaotame lähedase, keda armastasime ja kellest hoolisime.
Elu ja surma paratamatuse üle mõtisklesin sügavamalt sel suvel, kui pärast traagilist õnnetust lahkusid teiste seas ka heade sõprade Ruta ja Kristeli hinged. Oskus väärikalt elada tundub paljudele keeruline. Neile naistele oli see oskus antud. Nad olid alalti rõõmsameelsed, märkasid ja toetasid sõpru ning hoidsid väga oma lähedasi. Ruta ja Kristel armastasid elu ning kuigi nende maine teekond jäi lühikeseks, nautisid nad sellest iga hetke. Sellisena jäävadki nad meelde kõigile, kes nendega siin elus kokku puutusid.
Minagi olen väga tänulik, et mul oli võimalus neid kahte suurepärast naist oma elus kohata. Selle raamatu valguses taeva poole vaadates mõtlen toredatele koosveedetud aegadele ning lehvitan ja naeratan salamisi silmapiirile vastu…
Tiina Ristimets
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.