“Võlurid”

Sir Charles lahkub

“Siin me siis nüüd oleme, mu härrad,” lõpetas Hathon oma parimal peadirtektori viisil. “Härra Selby on käitisedirektor, härra Torr ta abi.”

Nüüd, kui see oli juhtunud, Ravenstreet ei tundnud mingit vapustust, isegi mitte üllatust. Ja ometi ta oli mõtelnud seda tõsiselt, kui ta oli keeldunud kuulamast Garsoni ja noort Trevesi, kes olid püüdnud teda hoiatada, et midagi sellist on tulemas. Tema kõrvaleheitmine oli olnud midagi, mida ei võinud mõeldagi, enne kui see oli juba fakt; nüüd kui see oli sündinud, näis see vältimatu. Nagu elu oleks üks raamat, ja keegi oli keeranud uue lehekülje. /—/