“Riigimured”
Peeter Tulviste: Olen president Merd kolmel korral tema riigivisiitidel saatnud. Iga kord olen kogenud järgmist: välismaine publik – olgu selleks parlamendiliikmed, muud poliitikud, ärimehed või ajakirjanikud – ootab järjekordset ümberõppinud nomenklatuuritegelast Kesk-Euroopast, kes pursib hädaga inglise keelt, loeb paberilt maha, kurdab oma riigi õnnetut ajaloolist saatust ja praegust majanduslikku kitsikust, väljendab seisukohta, et maailm on […]
“Sport Läänemaal. Triloogia III osa (1992-2008)”
Sa hoiad käes triloogia “Sport Läänemaal” kolmandat osa. Tegu on ülevaatega spordielust Läänemaal vahemikus Eesti taasiseseisvumisest tänapäevani. Antud teos, nagu ka triloogia kaks eelmist osa, annab ülevaate läänlaste suurtest pingutustest ning kiiduväärt saavutustest spordivallas. “Sport Läänemaal” ei ole pelgalt statistika vaid moodustab ühes rohkete piltide ja ladusa jutuga ilmeka ülevaate spordi- ja kultuurielust Läänemaal. Lugedes […]
“Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ohvitserid”
Aeg jookseb armutult kiiresti ja märkamatult. Alles see oli, kui 1991. a sügisel tuli paljudel Eestimaa kodanikel teha otsus ja valik, kas kasutada neid võimalusi, mida taasiseseisvunud riik avas oma kodanikele isiklike hüvede realiseerimiseks, või anda oma panus uue ühiskonna loomiseks ja selle kaitsmisele. Viimane ei olnud kahtlemata seotud isikliku kasumi ja ennenägematu ning pikaajalise […]
“Tähelepaneliku loodusvaatleja märkmed. Hardo Aasmäe kogutud artiklid”
Hardo Aasmäele (1951-2014) meeldis ennast tihti kutsuda tähelepanelikuks loodusvaatlejaks. Ja olgem ausad, seda ta ka oli. Tema loodus lihtsalt oli pigem inimloodus, kuigi ta ei öelnud kunagi ära heast võimalusest analüüsida isalõvi käitumist. Kogutud artiklid on valitud sellised, et need oleks ajatud ja aitaks meil paremini mõista, mis tänapäeva maailmas toimub. Need artiklid on kuskil […]
“Teatrielu `98”
Sisukord Lilian Vellerand. Ma jutustan teile oma loo. Märkmeid aastast 1985 Margot Visnap. Lavatagused segadused ja lavapealne ilu Gerda Kodemets. Jätab jälje. Torgny Lindgreni ja Priit Pedajase maagiline legendarism Eesti Draamateatris Ilona Kolberg. Nähtamatu nähtavaks saamine Valle-Sten Maiste. Minu Kõivu-nägemus Anneli Saro. Hiilgav läbikukkumine Luule Epner. Mati Undi lavailmad Pille-Riin Purje. Minu kodu on mu […]
“Teatrielu 2000”
Sisukord Luule Epner. Sügis Eesti Draamateatris: kolm väikelavastust Lilian Vellerand. Näitleja. Ikka veel ajastu kroonika Piret Kruuspere. Eestlane olla on uhke ja hää!? Mardi Valgemäe. Kas raha on paha? Jaak Rähesoo. Intertekstuaalsed “Aristokraadid” Tiit Tuumalu. Uue tantsu force majeure. Katse muuta paradigmat Kirstel Pappel. Muusikateatrist, kolmes vaatuses Valle-Sten Maiste. Poolteist mõtet teooriast Mati Unt. Teatrist […]
“Teatrielu 2001”
Sisukord Ivar Põllu. Märkmeid teatri olemisunustusest Liina Unt. Kui ruumid räägivad Andres Noormets. eesti draama 2001. festival paberil Jaak Allik. Eesti teater ja teatriliit – eile, täna, homme. Anneli Saro. Noort režissuuri otsimas Pille-Riin Purje. Elutants kivisel väljal Gerda Kordemets. Elujõuline eelajalooline elukas eesti maastikul Luule Epner. Mäng. Mati Undi lavastused Vanemuises 2000-2001 Valle-Sten Maiste. […]
“Teatrielu 2008”
Sisukord Madis Kolk. Miks Eesti teater ei riski? Liina Unt. Mängud sõjatandril Luule Epner. Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris Pille-Riin Purje. Teel taevatundmise poole. Neli rolli teatriaastast 2008 Arvo Pesti, Madli Pesti. Gustav Naan ja Sigma Tau Heidi aadma. Fantaasiamängud aja ja looga Ireene Viktor. Uued tuuled Tartus Hedi-Liis Toome. Kogukonnateater Eestis 2008. aasta näitel […]
“Teine tulemine. Taasiseseisvunud Eesti välisesindused”
Mõte koguda välisministeeriumi töötajate mälestusi peamajast ja välisesindustest tekkis 2001. aasta sügisel, ajendiks välisministeeriumi lähenev 85. juubel, aga ka tõik, et meie omariiklus on muutunud nii iseenesestmõistetavaks, nagu oleks ta alati olemas olnud. Käesoleva raamatu eesmärk ei ole ainult minevikku talletada, vaid ka meelde tuletada, kui habras oli Eesti riiklus lühikese aja eest. Kogumiku koostamisel […]
“Tubin ja meie aeg”
Käesolev dokumentaalne ülevaade valgustab ühte tahku meie rahvusliku kultuuripärandi tutvustamise okkalisest teest. Kogumik sisaldab kokkuvõtet V. Rumesseni tööst Eduard Tubina loomingu aastatepikkusel tutvustamisel, muusikafestivali “Tubin ja tema aeg” tegevuse lõpetamisest, Tubina 100. sünniaastapäevaks 2005 ilmunud juubelialbumi koostamisest ja väljaandmisest, ning sellele järgnenud kohtuprotsessist. See ilmestab meie kultuuripoliitilist olukorda, kus vaatamata mitmete poliitikute kõlavatele sõnadele rahvuskultuuri […]
“Tuglase leek loidab”
Tuglase Seltsi ja soome-eesti suhete ajalugu. Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti […]
“Ükskord niikuinii”
See on esimene meenutustesugemetega raamat laulvast revolutsioonist, kus sündmusi on käsitletud teemade kaupa. Sündmustik hakkab rulluma märtsis 1985, kui Mihhail Gorbatšovist sai NLKP Keskkomitee peasekretär ning käivitusid perestroika ja glasnost. Eesti rahva pliitilise aktiivsuse raputas üles fosforiidisõda. Autor on omaette peatükkidena käsitlenud loomeliitude pleenumit, Hirvepargi meeleavaldusi, nelja mehe isemajandamise ettepanekut, Rahvarinde üliaktiivset tegevust, Rohelise Liikumise […]
“Uno Mereste. Riigikogu ja Eersti Panga aastad”
Meenutusi aastaist 1991-2003. Raamat sisaldab Uno Mereste meenutusi aastaist 1991-2003, põigetega ka hilisematesse aegadesse kuni jõulukuuni 2007. Lugeja saab ülevaate autori kui pikaaegse Riigikogu liikme ja Eesti Panga Nõukogu esimehe tööst ja arusaamadest ühiskonna arenguprobleemide lahendamisel. Siiski ei ole siin peamiseks teemaks mitte autori isiklik käekäik, vaid eeskätt on kirjeldatud seda, kuidas autor ja tema […]
“Uppumatu Estonia”
See mosaiikraamat ei ole mu püüd ratsutada reisiparvlaeva Estonia huku teemal, vaid eelkõige püüd sukelduda Estonia huku teemasse. Sukeldumisega on aga nii, et sa võid juba vee all näha merekarpi, mida tahaksid välja tuua, kuid siis kas saab jaks otsa või pead õhu ahmimiseks pinnale tõusma. Püüd sukelduda sellesse teemasse ei ole ka mingi hetkeaje […]
“Usun Eestisse”
20. augustil 1991 panime enda järel kinni Nõukogude Liidu ukse ja siirdusime iseseisvumise teele. See tee ei ole veel lõpuni käidud, ja nüüd, sajandikünnisel, on ehk viimane aeg teha esimene suurem vahekokkuvõte. Kuhu me läheme? Kuhu meid juhitakse? Kuhu oleme jõudnud? – Nendele küsimustele pole andnud selget, rahvale mõistetavat vastust ei Toompea ega Kadriorg. Aga […]
“Uusajaloo käsiraamat”
Eesti rahva kannatused 1994-2004. Tekstid kirjutanud Enno Tammer. Karikatuuriraamat. Urmas Nemvalts, joonistuslikust pilamisest teil pahandusi ei ole sündinud? Poliitikutega pole küll ütlemisi ette tulnud. Olgem ausad, eks Postimehe karikatuurile pääsemine ole ka mingis mõttes tunnustus. Isegi kui sa ei paista sel pildil parimas valguses, oled märgistatud kui tegija. Igal tühikargaja juba sellele leheruumile ei satu. […]
“Vaba riigi tulek”
1991. Kuus otsustavat kuud. Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Lennart Meri, Marju Lauristin, Tunne Kelam, George Bush, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin ja teised… – Mida räägiti Eesti valitsuse istungitel? – Milliseid salakõnelusi peeti Tallinnas, Moskvas, Washingtonis, Berliinis ja mujal? – Eriteenistuse ja Kaitsepolitsei võitlus Interrindega. – Mida arvati Eesti Komitee valitsusest ja Rahvarindest? – Milline oli […]
“Vabaduse väravad”
Eerik-Niiles Kross (sünd. 8. septembril 1967) ei ole ilukirjanik, vaid poliitilise publitsistina omailmelise oraatorstiili valdaja, mis suurel määral esindab autorit üksikult, aga ka üht põlvkonda vaimus ja moes. Laias laastus öeldes on raamatu teemaks Vene ja nõukogude vangipõlvest vabanenud Eesti riigi ja rahva lugu aastatel 1988-2006. Allteemad on päevapoliitilised, ent neid teostab autori eruditsioon terve […]
“Vabadussõja võidusammas”
Vabadussõja võidusamba lugu on olnud pikk ja keeruline. Ühe monumendi kohta liigagi keeruline. Esimest korda võeti monumendi püstitamine jutuks juba 1920. aastal, kohe pärast Vabadussõja lõppu. Ometi polnud määratud sambal siis kerkida. Ühtekokku on samba püstitamist tõsisemalt ette võetud seitsmel korral ja seitsmes kord on viimaks ka vilja kandnud. Viiel korral on monumendi rajamist eestvedanud […]