“Kadunute sajandite jälgedes”
Tallinna vanalinn on erakordne koht, millel on meile kõigile palju jutustada. Sellesse raamatusse on kogutud lood, mis tutvustavad teile vanalinna kõige suuremaid, pikemaid, vanemaid, ilusamaid ning muid teistest erilisemaid paiku ja vaatamisväärsusi. Mõnetunnise matka käigus mööda kadunud sajandite jälgi satute paikadesse, mis on ainulaadses Eestis, Euroopas või koguni terves maailmas. “Kadunud sajandite jälgedes” ei pretendeeri […]
“Kahe keisri kaardivägi. Borodino”
Jüri Kotšinevi kollektsioon 1812. aasta Isamaasõja kangelastest. Moskva muuseum-panoraami “Borodino lahing” püsiekspositsioonis. Kollektsioon on valmistatud 2005. aastal.
“Kahe maailmasõja väejuhid. 3 osa”
Kahe maailmasõja vähejuhid ning mõned muudki tähtsad sõjahärrad 20. sajandist 3. osa. Suurtükiväekindral Nenonen´ist admiral Yamamoto´ni
“Kahe maailmasõja väejuhid” I osa
I. osa. Autorid: Mati Õun, Hannes Walter, Erik Linnasmägi, Aivars Petersons, Olev Raidla. Kindralleitnant Airo´st riigimarssal Göring´ini.
“Kaheaastaraamat 2009-2010”
– Ühes rauaaja lõpu relvast – Salme paadileiu arheozooloogiline analüüs – Veel kord püha kirikust ja böömi meistritest – Saaremaa foogtkonna tuludest aastal 1562 – Kihelkonna kihelkonna eesnimed muutuvas ajas – Saaremaal kuni 1940. aastani ilmunud kalendrid – Mihkel Neps – Saaremaa “Kuningas” – Sõja- ja transpordilaevade vrakid Saaremaa vetes – Eesti Kodanike komiteed Saaremaal […]
“Kahemõõtmelised majad. Arhitektuurifoto Eestis 1860. aastatest tänapäevani”
Arhitektuurifoto tähtsust arhitektuuri retseptsioonis on raske üle hinnata. Valdav osa arhitektuurist jõuab meieni fotode vahendusel ning viis, kuidas me hooneid vaatame ja neist mõtleme, on tugevalt mõjutatud nende pildilisest esitlusest meedias. Andre Malraux´ väide, et kogu kunstiajalugu koosneb fotodest, peab kõige enam paika arhitektuuri kui mittetransporditava loomingu puhul. Terviklik arhitektuurikäsitlus, mis eeldab ajaliselt ja geograafiliselt […]
“Kahepalgeline admiral”
Fašistliku luure peamees Canaris ja tema peremehed Kõik, millest see raamat jutustab, põhineb ajaloolistel faktidel. Need on ammutatud rohkearvulistest uurimustest, dokumentidest, arhiividest, tunnistajatelt, vestlustest. Raamat annab ülevaate ennesõjaaegse ja Teise maailmasõja perioodi ühest kõige salapärasemast ja kurikuulsamast poliitilisest kujust – fašistliku luure juhist Canarisest. Canarise ümber on loodud rohkesti legende. Mitmed kodanlikud teadlased, publitsistid, kirjanikud, […]
“Kaisteliidu Jõgeva Malev 20”
Kallis Lugeja! Sinu käes on KL Jõgeva Maleva järjekorras juba neljas kokkuvõtlik album, mis kajastab malevaga seotud inimeste tegemisi kahe aastakümne jooksul Kaitseliidu taaloomisest Jõgevamaal. Kindlasti pakub värske album äratundmisrõõmu nii osalejatele kui nende lähedastele. Huvitav materjal tutvumiseks on käesolev väljaanne ka neile, kes jälginud kõrvalt Kaitseliidu arengut ning kes on seotud Jõgevamaaga. Albumil on […]
“Kaks korda iseseisvaks”
Tiit Made kuuendas ajalooraamatus on ülevaatlikult kokku võetud Eesti 20. sajandi ajaloo pöördepunktid, mis on meie rahvale toonud nii suurt rõõmu kui ka kibedat valu, ahastust ja alandust. Maailmas on vaid üksikuid rahvaid, eestlased nende hulgas, kes ühe sajandi jooksul on suutnud endale kaks korda kätte võita iseseisvuse. Väikerahvas saavutas palju kordi suurema agressiivse okupandi-kolonisaatori […]
“Kaks laulupidu”
Käesolev teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” ning on koostatud samu põhimõtteid järgides ja enam-vähem samasugust mahtu arvestades. Sisukord: I. Eesti koori- ja orkestrimuusika arengust 1870-ndail aastail II. Teine üldlaulupidu 1879. aastal Tartus III. Kolmas üldlaulupidu 1880. aastal Tallinnas (paberkaaned kulunud)
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kaks suurt”
Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetegevusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik, tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes […]
“Kaks vaadet marssal Mannerheimile”
Karl (Kai) Reinhold Donner (1888-1935) oli soome-ugri keeleteadlane ja antropoloog. Ta kaitses 1923. aastal doktorikraadi, kuid tema teadustöö jäi aktiivse poliitilise tegevuse tõttu lühikeseks. Aktivistide komitee sekretärina toetas ta jäägriliikumist ja oli aktivistide ajalehe Suunta peatoimetaja. Soome vabadussõja ajal tuli Kai Donner Stockholmist maapaost Mannerheimi staapi ning oli Soome ja Nõukogude Venemaa piiri komandant. 1934. […]
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
“Kaksteist põlve Käsmus”
Käsmu kapteniküla ajalugu on pikk ja väärikas. Käsmu laevaomanike laevad on seilanud suurtel maailmameredel, Käsmu külast ja merekoolist pärit meremehed on oluline osa Eesti merendusloost. Käsmu rahva pajatustes on meresõitjate kõrval oma kohta ka laevaehitajatel, salakaubavedajatel, supelsakstel ja paljudel teistel põnevatel tegelastel. Meelis Liivlaid jutustab ses raamatus Käsmu rannarahva lugu, nähtuna läbi igipõlise randlaste suguvõsa. […]
“Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat. 1918-1919”
Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat originaalis on kirjutatud Otto Tiefi poolt talletamaks toimunud Vabadussõjas alates 20. detsembris 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on lisanud vaid kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. Sestap kajastab päevaraamat kõige vahetumalt toimunud sündmusi, mis mitte alati ei olnud heroilised ja võidukad, vaid ka karmid, masendavad ja traagilised. Samas on tähelepanuväärne […]
“Kangelannad. Pahelised, vaprad & ilusad”
Sõna “kangelanna” on mitmeti mõistetav. On naisi, keda imetletakse nende tarkuse või kirglikkuse, aga ka lihtsalt muljetavaldava nime või kingakollektsiooni pärast. On naisi, kes eristuvad massist ning kes lihtsalt ei jää märkamatuks. Nad isnpireerivad, esitavad väljakutseid, provotseerivad. On aeg ka naistest rääkida – neist, kes on olnud vaprad, ilusad või pahelised, või ka kõik kolm […]
“Kannatuste aastad 1940-1991”
Käesolev raamat oleks pidanud ilmuma juba 3-4 aastat tagasi, siis, kui 2004. a. sügisel lõpetati okupatsioonivõimude repressioonide uurimisega tegelenud Riigikogu komisjoni tegevus. Suurem osa siin avaldatavast materjalist oli komisjonil tookord koos, kuid raha puudumine ei võimaldanud mõeldagi publitseerimisele. Isegi 1. märtsiks 2004 Riigikogule esitatud riikliku komisjoni aruanne Valge raamat sai trükist ilmuda alles aasta hiljem […]
“Kapteni kohus”
Uskumatu tõsieluline lugu piraatidest, kangelaslikkusest ja päästemissioonist ookeanil. Sellest loost inspireerituna valminud ka “Kapten Phillips´i” nimeline kassahitist film. 8. aprill 2009 ei alanud kapten Richard Phillipsi jaoks kuidagi eriliselt, oli täiesti tavaline tööpäev Maersk Alabama pardal. USA lipu all sõitva laeva lastiks oli toit ja põllumajandussaadused Maailma Toidupangale. Sel päeval sai aga argirutiin otsa, kui […]
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
