“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“Inimene, riik, sõda”
Teoreetiline analüüs Mis on sõdade põhjus? Kuidas maailma rahumeelsemaks muuta? Selles rahvusvaheliste suhete tähtteoses, mis esimest korda ilmus 1959. aastal, analüüsib silmapaistev realistliku koolkonna esindaja Kenneth N. Waltz üksikasjalikult riikidevaheliste konfliktide olemust. Ta süveneb Püha Augustinuse, Hobbes’i, Kanti, Rousseau’ jt poliitfilosoofia klassikute, aga ka nüüdisaja psühholoogide ja antropoloogide teostesse, uurib nende pakutud seletusi sõdadele riikide […]
“Inimese ja jumala muundumised: Reisikiri Moosesest ja meist endist”
Raamatu kirjutamise ajendiks on olnud Eestist Iisraeli elama asunud mehe kirjad siin elavale sõbrale. Üle viie aastakümne Eestimaal elanud mehe “isamaa” avastamise, kirjeldamise kõrval räägitakse juudi rahva ajaloost ja tänapäevast, jõutakse Jahve, Moosese ja teiste prohvetite rollini ühiskonnas, tehakse juttu Paabeli vangipõlvest, juutide diasporaast, antisemitismist ja muustki.
“Inimese nimel”
Uudishimust läheb saksa operatsiooniõde Karla Schefter 1989. aastal Afganistani. Ainus, mida ta selle maa kohta teab, on see, et seal käib sõda. Pärast Nõukogude armee väljaviimist kasvas kohalike hõimude ühine võitlus Nõukogude okupatsiooni vastu üle kodusõjaks. Elu ohtu seades alustab Karla Schefter sõjas vigastatute ja haigete abistamist ja rajab suure vaevaga 70 kilomeetri kaugusel Kabulist […]
“Inimese päritolu”
Inimkonna illustreeritud arengulugu. Sellest ajast alates, kui inimesest sai ligikaudu 200 000 aastat tagasi tunnetuslikult mõtlev liik, on teda huvitanud küsimus, mis teeb inimolendi erinevaks tema eellasest ja kuidas inimesed asustasid Maa – kuidas on arenenud Homo sapiens. Ent inimese sugupuu õnnestus koostada alles üpris hiljuti. Raamatu “Inimese päritolu” autor dr Douglas Palmer võtab kokku […]
“Inimesed, kes muutsid maailma”
Selles raamatus on juttu rohkem kui sajast isikust, kelle teod on märkimisväärselt mõjutanud teiste inimeste elusid ja maailma ajaloo kulgu. Nende hulgas on valitsejaid, leiutajaid, teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, filosoofe, maadeavastajaid, sportlasi, meelelahutajaid ja isegi kurjategijaid antiikajast tänapäevani – Egiptuse esimese püramiidi kavandajast Imotepist islami terrorijuhi Osama bin Ladenini, kreeka leiutajast Archimedesest tarkvaralooja Bill Gatesini. Suurkujude […]
“Inimesed. Lühiajalugu kõige perse keeramisest”
See raamat kõneleb inimeste hämmastavast võimest asju perse keerata. Sellest, kuidas iga saavutuse kõrval, mis paneb sind tundma uhkust, et oled inimene, on alati mõni teine, mis paneb sind hämmastusest ja pettumusest pead vangutama. Sõltumata oma isiklikust arvamusest või poliitilisest eelistusest oled maailmas ringi vaadates kindlasti endamisi mõelnud: kurat küll, millega me oleme hakkama saanud?! […]
“Inimhingede insenerid”
“Inimhingede insenerid” loob ettekujutuse kirjanikest totalitaarsel ajastul. See on haarav uurimisretk inimkonna ajaloo ühe kõige pentsikuma eskperimendi – nõukogude süsteemi aluste juurde. Põnevalt, nii tänapäeva kui mineviku seisukohast, esitab Frank Westerman romantik Konstantin Paustovski ja tema kaasaegsete traagilised saatused. Ta laseb lugejal osa saada vene revolutsiooni entusiasmist, mille abil kunst ja tegelikkus tõmmati radikaalselt liistule. […]
“Inimkonna lugu”
Ajalugu on kogemuste võimas kants, mille aja kulg on ehitanud möödanikku vajunud ajajärkude lõputute väljade keskele. Jõuda tema iidsete struktuuride tippu ja saada tasuks täielik ülevaade – see pole kerge ülesanne. Hendrik Willem van Looni “Inimkonna lugu” ilmus esmakordselt inglise keeles pärast Esimest Maailmasõda aastal 1921. Nüüdseks on raamatust ilmunud üle tosina kordustrüki, seda on […]
“Inimsüda ajalugu”
Inimsüda on aastasadu meile tabamatuks jäänud: arusaamatu judisev mass, mida on peetud tunnete äratajaks, hinge asukohaks. Kardioloog ja menuautor Sandeep Jauhar kirjeldab raamatus „Inimsüda“ veel hiljuti kehtinud tabude murdmist, mis on viinud elumuutvate protseduuride väljatöötamiseni. Vaheldumisi ajaloolisi võtmesündmusi ja omaenese tööga seonduvaid episoode kirjeldades jutustab Jauhar meile värviküllase ja paljudele siiani tundmatu loo arstidest, kes […]
“Inkvisitsioon”
Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid, kelle seas on olnud kuulsaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ning oma aja väljapaistvaid poliitika- ja ühiskonnategelasi. Tänapäeva teoloogid püüavad inkvisitsiooni kuritegusid “õigustada” üksikute kirikutegelaste või ilmaliku võimu omavoliga. Ajaloodoktor, VNFSV teeneline teadlane J. Grigulevitš (Lavretski) toob oma teoses päevavalgele aga inkvisitsiooni tõelise palge. […]
“Inkvisitsioon”
Nüüdisinimese silmis on Hispaania inkvisitsioon vägivalla ja usulise sallimatuse musternäide. 1478. aastal asusid inkvisiitorid katoliiklike monarhide Fernando ja Isabeli õhutusel ning Torquemada juhtimisel ketserlust välja juurima. Hispaanias ei olnud aga mitte mingit mainimisväärset hereesiat, mistõttu ketserikohtud hakkasid kimbutama kristlusse pöördunud juute, keda kahtlustati judaistlike tavade järgimises. Inkvisitsiooni ajalugu on tulvil õudusi ja piinamist: umbes 2000 […]
“Iraani-Iraagi sõda 1980-1988”
Iraani-Iraagi sõda, millel kuu pärast selle lõppu augustis 1988 täitunuks kaheksa aastat, oli üks pikemaid, verisemaid ja kulukamaid kolmanda maailma relvakonflikte 20. sajandil. Professor Karsh käsitleb sõja põhjuseid, analüüsib kummagi osapoole eesmärke ja neile vastavat strateegiat. Ta annab hinnangu konfliktist saadud sõjalistele õppetundidele strateegia, taktika, eskaleerumise ning eriti mittekonventsionaalse relvastuse kasutamise vallas. Peale selle uurib […]
“Isad ja pojad”
Turgenevi “Isasid ja poegi” (1862) on nimetatud esimeseks vene nüüdisromaaniks. Määratluse üle võib vaielda, kuid tegu oli teosega, mida tunnustasid nii Gustave Flaubert, Guy de Maupassant kui ka Henry James. “Isade ja poegade” peategelane on meditsiinitudeng Jevgeni Bazarov oma sõbra, äsja Peterburi ülikooli lõpetanud Arkadi Kirsanoviga. Uuendusmeelsetele noortele ehk poegadele vastandub ortodoksne vanem põlvkond ehk […]
“Isade foorum. Valitud artikleid aastaist 1984-2003.”
“Eesti ja eestlaste saatuse võti on perekonnas. Olude keerukuse ja tundmatu tuleviku kisute tuleb ühiste jõupingutustega säilitada eesti rahvakeha, et selles püsiks edasi ka keel ja kultuur. Eesti poliitikud juhindugu eelmiste riigimeeste kristalliseerunud tarkusest, et väikerahva riigi kogu seadusandlust juhtigu soov soodustada elutervete perekondade loomist ning sündimuse tõusu terves perekonnas.”
“Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992-1994.”
See on lugu Mart Laari esimese valitsuse tõusust ja langusest. Põnev ja paeluv nagu kogu too uskumatult dramaatiline ja värvikas asjastu.
“Ise idas – silmad läänes”
Mälestusi 1905. a. revolutsiooni ja Esimese maailmasõja vaheaastaist. Saateks: /—/ Eestlane Venemaal – see on peatükk meie ajaloost ja ühiskondlikust elust, mis terves ulatuses meil valgustamist ei ole leidnud. Selle ulatus on otse tohutu, kui algame ammu-ammuse setude väljarändamisega Maarjamaalt; kui mälestame vene vangipõlve viiduid Ivan Julma ja Peeter Hirmsa sõdade ning ning rüüstamiste aastail; […]
“Iseseisva Soome ajalugu”
Filosoofiadoktor Seppo Zetterbergi “Iseseisva Soome ajalugu” põhineb uusimatele uurimustele ja annab lugejale laiaulatusliku ning mitmekülgse ülevaate käesoleva sajandi Soome ajaloost. Lisaks Soome poliitilisele arengule käesoleval sajandil vaadeldakse teoses ka riigi majanduse, ühiskonna ja kultuuri arengut. Tähtsal kohal on teoses riigi arengu etapid pärast Teist maailmasõda, mille tundmine annab lugejale võtme, mõistmaks Soomet ja tema rahvusvahelist […]
“Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente, mälestusi”
Raamatus on kolm artiklit (Jaan Undusk. Iseseisvusmanifesti intertekstuaalsus; Ago Pajur. Iseseisvusmanifesti sünnilugu; Hent Kalmo. Enesemääramise saatuslik tund), rohkesti pilte toonasest dokumentidest ning 26 mälestuskildu manifesti koostamisest, trükkimisest ja väljakuulutamisest.
“Isiklik teater. VAT-teater 20”
… Lugeja leiab raamatust, ehk mõneti üllatusena, kolmteistkümne VAT Teatriga vähem või rohkem kokku puutunud inimeste meenutusi või arvamusi. Need üksteisest üsna erinevad kirjutised peaksid andma mingi inimlikuma mõõtme muidu mõnevõrra teatriloospetsiifilisele trükisele. Välislavastajate mõtted eestindas Kirke Org. Samuti peaksid raamatu formaat ja fotovalik meeleolukust lisama. Fotod pärinevad VAT Teatri arhiivist, ülesvõtteid on teinud Priit […]
